Riigikogu võttis 13. juunil 2012. a lõpphääletusel vastu uue avaliku teenistuse seaduse.

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 57 riigikogu liiget, vastu oli 36 saadikut. Erapooletuks keegi ei jäänud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esindajana läbirääkimistel sõna võtnud Eiki Nestor ütles, et ATS muutmine on kindlasti vajalik ning seada eesmärgiks luua kaasaegne selle sajandi tööturul toimivatele reeglitele vastav avalik teenistus.

"Kahjuks see eelnõu seda ei täida, selle eesmärk on kulusid kokku hoida. Saame tulemuse, kus jätkuvalt jääme pahandama avaliku teenistuse üle ja ei väldi ka seda, et seda seadust ei hakata niiöelda optimeerima," tõdes Nestor ja lisas, et SDE hääletab kõige selle tõttu eelnõu vastu.

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Priit Toobal kinnitas samuti, et fraktsioon hääletab vastu laual olevale eelnõule, mitte aga avaliku teenistuse reformile. Tänases eelnõus on tema sõnul segane see, kes on tulevikus ametnik ja kes töölepingu alusel töötaja. See tekitab kohalikes omavalitsustes ebavõrdse olukorra, kus ühes on mingis ametis töötav isik ametnik, teises omavalitsuses aga mitte.

"Uus seadus toob kaasa rakendamise kulusid omavalitsustele, riigi poolt tuleb need kompenseerida. Lisaks lubab eelnõu palku ühepoolselt vähendada. Aga seejuures peaks vähenema kas töökoormus ajaliselt või tööülesannetelt," sõnas Toobal.

Ametnike pensioneid puudutavas osas näeb seadus ette viie-aastast üleminekuaega, alates seaduse jõustumisest on ametnikel põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva ning täiendavaid staažist sõltuvaid lisapuhkusepäevi enam ette ei nähta. Lisapuhkuste osas on ametnikele varasemaga võrreldes antud lisaaeg uue süsteemiga harjumiseks, mistõttu varasemalt väljateenitud, kuid kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta möödudes.

Uue seadusega soovib justiitsministeerium tuua suuremat selgust ametnike palkade süsteemi. Eelnõu kohaselt hakkab palk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski saada varjatud lisatasuks, kuna selle maksmiseks saab kasutada maksimaalselt viis protsenti kogu palgafondist.

Eelnõuga soovib ministeerium kaotada automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelte oskuse eest ning puhkusetoetuse. Koondamishüvitisi vähendatakse tänaselt maksimaalselt kümnelt kuult töölepinguseaduse põhimõttele sarnaselt ühele kuule. Suurem sotsiaalne kaitse jääb sarnaselt töölepinguseadusega neile kes on kauem töötanud. Lisaks saavad uue avaliku teenistuse seadusega ametnike palgad avalikuks kesksel veebilehel.

Uus seadus eristab selgelt ametnikud ja töötajad, millega väheneb ametnike arv ligi veerandi võrra. Eelnõu määratleb ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Kui praegu on riigiasutustes töölepinguga töötavate tugiteenuseid teostavate töötajate arv umbes viis protsenti, siis uue seaduse järgi kasvaks selliste töötajate osakaal 20-25 protsendini. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000 ametnikult 5000-7000 inimese võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus.