Inimõiguste aastakonverentsi patroon president Kersti Kaljulaid kuulutas konverentsile kogunenute ees välja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse. "Riigipeana on mul hea meel see seadus siin ja praegu välja kuulutada: inimõiguste päeva eel, inimõigustele pühendatud konverentsil," ütles president Kaljulaid.
Riigipea sõnul võttis Riigikogu eile ilma ühegi vastuhääleta vastu keerulise pealkirja, aga äärmiselt olulise sisuga seaduse. "Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse väljatöötamine on ühelt poolt kahjuks tingitud rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest, eriti kõrgenenud terrorismiohust. Paraku näitab üleilmselt halvenemise märke ka olukord inimõiguste vallas," leiab president Kaljulaid.
"Selle seaduse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja OSCE Parlamentaarse Assamblee soovitusi Sergei Magnitski inimõiguste rikkumise kaasuses ja tema surma põhjustamises süüdiolevatele isikutele viisakeelu kehtestamiseks, mida saab tulevikus rakendada ka teiste analoogsete juhtumite esinemise korral," märkis riigipea.
Täiendatud sõnastuses kõlab see seadusesäte nüüd nii: välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et välismaalane on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje.
Sellega on Eesti esimeseks riigiks Euroopas, kes nii on toiminud.
President Kaljulaidi inimõiguste aastakonverentsi avakõne terviktekst on loetav siit.
