Ettevõtjate huvi töötajate motiveerimise eesmärgil osaluse andmisel on tähelepanuväärne, suurimaks kitsaskohaks on aga seni peetud erisoodustuste andmise jäika maksustamise regulatsiooni ning ebakindlust teiste sarnase eesmärgiga tehingute maksustamise küsimustes.
Töötajate sel viisil motiveerimise mõte on ilmne – kindlustada töötajas aktsionäri huvi olemasolu ettevõtte käekäigu vastu ning anda töötajale võimalus saada osa ettevõtja edust ja dividendidest või aktsia väärtuse tõusust. Ühtlasi on optsioonide andmine ka võimalus meelitada äriühingusse tööle häid ja kogenud tippjuhte. Eriti kasutatakse seda perspektiivikate alustavate ühingute puhul, mis esialgu ei ole võimelised võrreldes teiste ettevõtjatega konkureerivat tasu pakkuma.
Ebakindel olukord maksustamisel ning olematu maksuefekt ongi ilmselt põhjused, miks optsioonide andmine ei ole tööandjate hulgas väga levinud. Kavatsus tulumaksuseadust selles küsimuses muuta, võiks anda tööandjatele tulevikus vabamad käed töötajate motivatsioonipakettide koostamisel ja –programmide elluviimisel.
Olukord täna
Üldises plaanis näib ka tänane olukord selge – mis on keerulist erisoodustuste maksustamisel? Siiski – iga kord, kui ettevõtja asub detailselt läbi mõtlema, mil viisil täpselt töötajaile ja ettevõtjale endale sobilikku motivatsioonipaketti koostada, ilmnevad mitmed raskused.
Küsimusi võib tekitada erisoodustuse andmise aeg (kas optsiooni andmine või realiseerimine – nende vahele võib jääda aastatepikkune ajaperiood), sellest tulenevalt ka erisoodustuse hind (ja seega maksusumma suurus) ja kindlasti on mitmel juhul keeruline kindlaks teha, kes on erisoodustuse andja. Kõige tipuks võib selguda, et tegemist ei olegi erisoodustusega ning tehingule kohalduvad hoopis teistsugused maksustamise reeglid. Seega on igati tervitatav, et seadus muutub ettevõtja jaoks neis küsimustes selgemaks.
Uus regulatsioon
Esimene tähelepanuväärne muudatus on erisoodustuse andmise aja selgem piiritlemine – erisoodustuse andmise hetk lükkub kaugemasse tulevikku ja maksustatav sündmus loetakse toimunuks optsiooni realiseerimisega.
Hetkel kehtiva korra kohaselt on erisoodustuse andmise ajahetk väga vaieldav küsimus: kohtupraktika on pidanud vajalikuks siin veidi selgust tuua ning on leitud, et kui optsioon on võõrandatav, siis on see ka rahaliselt hinnatav ning kuna maksustamiseks vajalikud tingimused on teada optsiooni andmise hetkel, siis tuleks seda ka sel hetkel maksustada.
Nagu öeldud, uue korra järgi kavatsetakse maksustamise hetk siduda optsiooni realiseerimisega ja optsiooni võõrandatavuse küsimust ei ole enam vaja analüüsida.
Kõige enam ettevõtjate positiivset vastukaja on tekitanud muudatus, mille kohaselt ei maksustata optsiooni realiseerimist, kui see toimub vähemalt kolme aasta möödumisel selle andmisest alates. Selles lahenduses seisneb ettevõtjatele oluline rahaline võit maksusoodustuse näol.
Kindlasti aitab selline muudatus oluliselt kaasa ettevõtjate maksuplaneerimise võimaluste mitmekesisemaks muutmisele ning julgustab selliste maksusoodustusega aktsiaoptsioonide toomist juba olemasolevatesse töötajate motivatsioonipakettidesse.
Uuenduste tähendus
Ettevõtjatele on kindlasti oluline rahaline aspekt – teatud juhtudel töötajatele antud aktsiaoptsioone ei maksustata. See annab mitmeid võimalusi töötajate motivatsiooniprogrammi sisu kujundamiseks ning maksukulude planeerimiseks. Teadupärast aktsepteerib ka kõrgem kohtupraktika selgesõnaliselt maksunduslike kaalutluste arvestamise vabadust tehingute tegemisel.
Teine väga oluline teema on õigusselgus ja õiguskindlus, mille planeeritav muudatus ettevõtjatele kaasa toob ja seda mitmetes aktsiaoptsioone ja erisoodustuste maksustamist puudutavates aspektides.
Seadusemuudatus reguleerib täpsemalt erisoodustuse andmise aja, selle andja ja maksukohustuslase ning maksustamise välistused, mis seni ettevõtjates ebakindlust tekitasid. Tihtipeale on töötajate motivatsiooniprogrammide väljatöötamine jäänudki selguse puudumise ja riskide hindamise keerukuse taha, kuid selle peaks 2011. aasta algusest loodetavasti kehtima hakkav seadusemuudatus lahendama.
Siiski ei lahenda kõnealune eelnõu kõiki selle teemaga seotud probleeme. Kuigi see lahendab hulga olulisi küsimusi, tekitab see vähemalt sama palju uusi ebakõlasid, mis loodetavasti saavad lahendatud eelnõu edasise menetluse käigus.
Oma senise praktika põhjal julgen üldistada, et üsna palju on neid ettevõtjaid, kellele eelnõu järgi maksuvabastuse saanud aktsiaoptsioon muutmata kujul oma töötajate motiveerimiseks ei sobi. Sageli on ettevõtjatel eritingimusi või täiendavaid soove motivatsioonipaketi väljatöötamisel, mis võivad aktsiaoptsioonide maksustamiseks ettenähtud regulatsioonist hälbida ning seada kahtluse alla ka pakutava maksuvabastuse.
Näiteks mõningatel juhtudel võidakse samasugune tagajärg saavutada tehingutega, millel lõppastmes on sama tulemus, kuid mille saavutamiseks kasutatakse teistsuguseid tehingustruktuure, kui eelnõus kirjeldatu (nn phantom shares või teiste grupiettevõtjate kaasamine tehingutesse).
Teises olukorras ei pruugi aktsiaoptsioonide andmine täpselt sellisel kujul üksinda täita motivatsiooniprogrammile seatud eesmärke ning on vaja luua kombinatsioonid täiendavate motiveerimiseks mõeldud vahenditega olenevalt ettevõtja tegevuse spetsiifikast ning töötajate tööülesannete eripärast ja nende ootustest nõutavast tulemuslikuma töö tasustamisele (näiteks töötajatele suurema sõnaõiguse andmine olulistes küsimustes kaasarääkimisel).
Ka sel juhul ei pruugi eelnõuga ettenähtud muudatused maksukoormuse osas leevendust pakkuda.
Seega tuleks seadusemuudatust võtta kui ühte paljudest maksuplaneerimise ja töötajate motiveerimise võimalustest. Praktikas on välja töötatud erinevatest komponentidest koosnevaid ja väga erinevate eesmärkide ning mitmekülgsetele tulemustele orienteeritud motivatsioonipakette.
Nende pakettide valguses on minu hinnangul võimalus, et ettevõtja saab ainuüksi seaduseelnõus väljapakutavaga seniseid lahendusi asendada või need lihtsalt üle võtta, suhteliselt väike. Ettevõtja vajadusi rahuldava programmi väljatöötamiseks on tihti vaja kaaluda ka muid lahendusi.
Kindlasti ei peaks ettevõtjad oma juba ellu kutsutud ja toimivatest programmidest loobuma, vaid uues seaduses pakutav võimalus tuleks põhjalikult läbi analüüsida ning hinnata, kas seda on kuidagi võimalik täiendava maksuefektiivsuse saavutamiseks olemasoleva programmiga ühildada.
