Alates 2024. aastast saavad tööandjad katta töötajate tervisedendusega seotud kulusid laiemalt, liigitades need ettevõtluskulude hulka, ilma et peaks arvestama tulumaksuvabastuse 400-eurose ülempiiriga.
Aasta alguses jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste järgi on maksuvabad kõik mõistlikud kulud, mida tööandja teeb ohutu töökeskkonna tagamiseks. Varasemalt loeti tervise edendamise kulu ettevõtlusega seotuks ainult siis, kui see oli seotud töötervishoiuteenusega. Tööandjad saavad erisoodustusmaksuta finantseerida näiteks psühholoogide kaasamist tööstressi ennetamiseks ja vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks. Näiteks võib suure töökoormusega ettevõte korraldada regulaarselt psühholoogi nõustamisseansse, et aidata töötajatel paremini toime tulla stressiga ning ennetada läbipõlemist.
Lisaks laienes teenuste valik, mida tööandja saab hüvitada kuni 400 euro ulatuses aastas erisoodustusmaksuta. Varem hõlmas see peamiselt taastusravi ja kliinilise psühholoogi teenuseid, nüüd lisandusid ka hambaravi, massaaž ja psühholoog-nõustajate teenused. Tööandjatel on rohkem paindlikkust maksuvabastuse limiidi kasutamiseks, sest varasem 100-eurone kvartalipiirang on nüüd 400 eurot aastas, võimaldades kulusid paremini jaotada. Piirmäär aastas ei muutu. Töötaja, kellel tekib ootamatu vajadus hambaraviteenuse järele aasta esimeses pooles, saab hüvitist täies mahus kasutada, ootamata järgmist kvartalit.
2023. aastal kasutas töötajate limiidiga piiratud tervise edendamise kulude hüvitamise võimalust ligikaudu viis protsenti tööandjatest, neist vaid väike osa kasutas ära maksimaalset 400 eurot töötaja kohta. Keskmine hüvitise suurus töötaja kohta oli 215 eurot aastas. Uuenenud seadus annab tööandjatele paindlikumad võimalused investeerida töötajate tervisesesse.
Uue seaduse valguses on ka näiteks psühholoogi rakendamise võimalused paranenud. Tööandja saab kõik ennetustegevuste kulud, mis aitavad luua ja hoida ohutut töökeskkonda, liigitada ettevõtluskuluks, mistõttu neile ei rakendu 400-eurone maksuvabastuse piirang.
