Maksu- ja tolliameti tellimusel ja uuringufirma Kantar Emori korraldatud avaliku arvamuse uuring näitas, et Eesti elanikest vähemalt üheksa kümnest peavad maksude tasumist oluliseks kodaniku kohustuseks. Samas iga teine Eesti elanik on võimaluse avanedes valmis vastu võtma lisatasu n-ö ümbrikus.

Kantar Emori ärisuuna juhi Kai-Riin Kriisa sõnul tunneb 92% Eesti elanikest, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus ning sama osakaal elanikest maksab enda sõnul kõik maksud ka alati korrektselt ära.

“Kuigi enda sõnul ollakse maksekuulekad, siis vajalike teadmiste osas oldi suhteliselt enesekriitilised – 55% elanikest hindas oma teadmisi Eesti maksusüsteemist heaks. Sellegipoolest saadakse antud teadmiste tasemega hakkama – 84% siiski teab enda sõnul, kuidas makse maksta ja mille pealt neid tasuma peab,” ütles Kriisa.

Vaatamata sellele, et üldiselt peavad Eesti elanikud end maksekuulekaks ja enamik maksavad enda sõnul kõik maksud õigeaegselt ja korrektselt ära, siis lisatulu deklareerimises paljud siiski enda hoiakute järgi ei käitu.

“Näiteks olukorras, kus tööandja annab aasta lõpus preemiat 2000 eurot sularahas nii, et see kuhugi kirja ei lähe, deklareeriks vaid 50% elanikest selle tulu. Mis veel – iga viies neist, kes enda sõnul lisatulu ikkagi deklareeriks, avaldaks tegelikust väiksema lisasissetuleku,” selgitas Kriisa.

Maksu- ja tolliametit peavad Eesti elanikud pigem usaldusväärseks ja efektiivseks. Asutust nähakse pisut enam koostööle suunatuna kui jäiga ja bürokraatlikuna, kodanikke pigem võrdselt kohtlevana ja karistuste määramisel pigem range kui leebena.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul annab uuring hea sissevaate Eesti elanike maksutahtesse. “Valdav osa maksudest laekub tänu sellele, et inimesed ja ettevõtted makse vabatahtlikult tasuvad, mitte et Maksu- ja tolliamet neid välja nõuaks. Seetõttu on meie jaoks oluline tegeleda just nende teemadega, mis aitavad inimeste maksutahet hoida või suurendada,” märkis Laid.

“Maksu- ja tolliamet saab maksutahte kasvule kaasa aidata sellega, et meiega asjaajamine on mugav ja tõhus ning maksuriskidele reageerime õigel ajal ja õiges proportsioonis,” kirjeldas Laid. “Samas on tähtis osa maksutahtest ka maksusüsteemi lihtsusel ja õiglusel, mida elanike antud hinnangute põhjal saab samuti veel arusaadavamaks teha,” ütles Laid.

Sel aastal esmakordselt toimunud maksutahte uuringut on kavas hakata läbi viima iga aasta, et saada regulaarset tagasisidet Eesti elanike maksuhoiakute kohta.

Loe lisaks: Eesti elanike maksutahte uuring 2018 (PDF)