Maksuhaldur lõpetas 2011. aastal 600 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 1,45 miljonit eurot. Rikkumisi tuvastati keskmiselt 92% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta tehti ametile 1083.
Praeguses majandusolukorras on tööd otsiv inimene väga sageli sunnitud valima kahe halva vahel – kas nõustuda ümbrikupalgaga või olla hoopis ilma tööta. Suur tööpuudus annab tööandjale, kes tikub seadusi eirama, võimaluse valida inimesi, keda niivõrd ei huvita korrektne maksude maksmine kuivõrd mis tahes sissetuleku saamine.
Siinkohal tuletab maksu- ja tolliamet veelkord meelde, et ümbrikupalga maksmine ja saamine on teadlik maksudest kõrvale hoidmine. On täiesti vale arusaam, et nii kingib tööandja inimesele tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Sellelt võidab enamasti siiski vaid tööandja, mitte töötaja.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik: "Ümbrikupalka makstes paneb tööandja toime mitu taunitavat tegu – petab riiki, aitab kaasa ebaausa konkurentsi tekkimisele ning varastab oma töötaja rahakotist, vähendades tema legaalsest palgast sõltuvaid hüvitisi ja tagatisi."
Töötajad ei tea tihtipeale, et nendele makstava töötasu on tööandja jätnud maksuhaldurile teatamata. Reeglina avastavad töötajad selle siis, kui on aeg deklareerida füüsilise isiku tulusid. Ümbrikupalka saav töötaja ei anna aga endale aru, et tema palgast sõltub vanemahüvitise suurus, aus tulu tagab talle kõrgema pensioni ja puhkusetasu ning sellest sõltub ka tema krediidivõimalus pankades. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust.
Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 13 000-eurose rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 1200-eurose rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab maksu- ja tolliamet e-posti aadressil vihje@emta.ee või telefonil 800 4444.
