2015. aasta riigieelarves on tulude mahuks planeeritud 8,445 miljardit eurot, mida on 556 miljonit eurot ehk 7 protsenti enam 2014. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksulised tulud 6,1 protsenti ning mittemaksulised tulud kasvavad 14 protsenti seoses välisvahendite mahu tõusuga. Riigieelarve kulud kasvavad 2014. aastaga võrreldes 487 miljonit eurot ehk 6 protsenti 8,543 miljardi euroni.

Tähtsamaid muudatusi:

• tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile (TuMS § 4),
• töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile (Vabariigi Valitsuse määrus nr 151 "Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2015–2018"),
• maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus (TuMS § 23),
• pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasvab 210 eurolt 220 euroni (TuMS § 23²),
• 2013. aasta sügisel sõlmisid ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit kokkuleppe, millega lepiti kokku alampalga tõusus nii 2014. kui ka 2015. Alampalk on 2015. aastal 390 eurot ehk 2,34 eurot tunnis (Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 "Töötasu alammäära kehtestamine").

2015. aastast muutuvad riigilõivud (RLS 3. osa). Vastavalt toimingute tegelike kulude suurenemisele tõusevad isikut tõendava dokumendi ehk ID-kaardi, reisidokumendi ehk passi ja elamisloa riigilõivud, samuti koolituslubade ja taimede paljundamise ning sordikaitseseaduse ja mahepõllumajanduse lõivud.

Ühtlasi korrigeeritakse aasta algul kõik riigilõivumäärad ülespoole täiseurodeks. Alla 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 1 euro täpsusega ülespoole, näiteks 93,21-eurone lõiv muutub 94 euroks. Alates 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 5 euro täpsusega ülespoole, nii muutub 867,43-eurone lõiv 870 euroks.

Alkoholiaktsiis tõuseb 15%, et vähendada alkoholi kättesaadavust (ATKEAS § 46).

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja aktsiisiseaduse muudatustega tõuseb maagaasi aktsiisimäär uuest aastast 20%. Eriotstarbelist diislikütust võib edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel ning kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks kuni 1. maini 2015. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.

Alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodumajapidamisel ja korteriühistul ei teki maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud. Võrguettevõtjal lasub endiselt maksukohustus elektrienergia ülejäägi eest, mille kodumajapidamine või korteriühistu võrku edastab.

Tulumaksuseaduse muudatustega korrastatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise põhimõtteid, suurendatakse maksuvaba tulu määra 144 eurolt 154 euroni kuus. Samuti maksustatakse tulumaksuga PRIA makstavad toetused.

Veebruarist jõustuvad hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega muutub õnnemängu korraldamiseks kasutatava mänguautomaadi maksuobjekt kahekomponendiliseks. Maismaal turniirina mängitavate õnnemänguturniiride (eelkõige pokkeriturniiride) maksuobjekt muudetakse mängukorraldaja teenustasu-põhiseks. Ka mänguautomaadi ja –laua ning osavusmänguautomaadi korraldajad peavad uuest aastast esitama deklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Lisaks tunnistatakse kehtetuks hasartmängumaksu tasumist tõestav otsus, kuna MTA teeb päringuid edaspidi elektrooniliselt.

Uuest aastast muudetakse rahandusministri määrusega tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis teeb nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning annab riigile maksude kohta rohkem informatsiooni.

Liikluskindlustuse seadus: 1. jaanuarist 2015 jõustub kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt (LKindlS § 35). Seadus jõustus suuremas osas 1. oktoobril 2014.

Audiitortegevuse seaduse muudatused ühtlustavad ja lihtsustavad seaduse rakendamist ning seovad audiitortegevuse korraldamisega tegelevate erinevate isikute ning Audiitorkogu organite töö. Samuti sätestatakse kolmandate riikide vandeaudiitorite registreerimine vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015.         

1. märtsil 2015. aastal jõustuvad riigivaraseaduse muudatused muudavad riigivara valitsemise menetluste korda lihtsamaks. Muudatustega seonduvalt täienevad ka kaitseväeteenistuse, kinnisturaamatuseadus ja välisteenistusseadus.