Loetelu levinumatest stsenaariumitest

• Ründajal õnnestub aegunud tarkvara tõttu kompromiteerida ettevõtte meiliserver/veebiserver. Seejärel ründaja varastab kasutajate postkastide sisu ja/või saadakse ligipääs tööarvutile/arvutitele ning seal olevatele failidele. Selline intsident mõjutab eelkõige konfidentsiaalsust ning võib kaasa tuua ka GDPRi rikkumise.
• Aegunud tarkvaraga serveril on turvaauk, mida ründajad lunavararünnakuks kasutavad. Kui serveri sisu pole varundatud või ei ole varukoopiast võimalik piisaval hulgal andmeid taastada, mõjutab intsident esmalt teenuste käideldavust. Suure tõenäosusega on ettevõtte töö tugevalt häiritud. Lunavararünnakutega kaasneb ka andmelekke oht. See tähendab, et ründajad varastavad enne süsteemide krüpteerimist andmed seal hoitavad andmed. Nendeks võivad olla klientide andmed, muu tundlik info ja ärisaladused. Varastatud andmeid kasutatakse hiljem väljapressimiseks. Seega võib selline intsident põhjustada nii rahalist- kui ka mainekahju.
• Ettevõttes kasutatakse aegunud kontoritarkvara, mille abil töötlevad ettevõtte töötajad andmeid. Ühel päeval saabub ühe töötaja postkasti kiri koos manusega. Töötaja laeb manuse alla ja avab selle, mille tagajärjel käivitub pahavara. Kuna viirusetõrjetarkvara on samuti aegunud või ei ole see võimeline pahavara tuvastama, ei takista miski selle käivitumist. Pahavara kasutab ära üht spetsiaalset turvanõrkust, mis kimbutab just vanemaid kontoritarkvaraversioone. Pahavara abil saavad ründajad ligipääsu esmalt konkreetse töötaja arvutile, kust võimalusel liigutakse edasi. Pahavaraga võib nakatuda kogu ettevõtte võrk. Selline intsident võib mõjutada nii konfidentsiaalsust, terviklust kui käideldavust, sõltuvalt ründaja eesmärkidest.

Kõik eelnevalt kirjeldatud intsidendid võivad põhjustada ettevõtetele nii rahalist- kui ka mainekahju. Need kaks tegurit mõjutavadki potentsiaalset ohvrit kõige rohkem. Lisaks tõstavad tootjapoolse toeta toodete kasutamine tegevusriski, kuna nendest tingitud ründed võivad peatada organisatsiooni töö täielikult.