Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajatele töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.
Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitmete uuringute autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks.
Arenguseire Keskus korraldab 2018. aastal tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse praegu kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.
Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis tehtud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9-22% elanikkonnast. Iganädalaselt teeb platvormitööd kuni kümme protsenti tööealisest elanikkonnast ja kuni viis protsenti teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm.
"Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osale inimestele elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav," selgitas Vallistu. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.
Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ja nende olemust uurima. Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamus ametikohtadest eeldab töö tegemiseks IKT kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö, mängu ja hobi vahel.
"Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, -tervishoiu ja -ohutuse eest. Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad iseendale tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitmete terviseriskidega, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgusega jne," tõi Vallistu välja ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud peamisi riske. Uuring näitab vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.
Faktidega virtuaaltöö levikust saate tutvuda siin.
