Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse.
Tööjõu-uuringu andmetel oli II kvartalis hinnanguliselt 47 000 töötut, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 10 000 võrra ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Töötuse määr oli madalam nii tänavuse I kvartali kui ka 2013. aasta II kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,5% ja 8,0%).
Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute arvu kahanemise arvelt (neid jäi I kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks). Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli II kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,4%.
I kvartaliga võrreldes kahanes ootuspäraselt rohkem meeste tööpuudus ning nende tööhõive kasvas naiste omaga võrreldes enam, sest hooajalised tegurid mõjutavad meeste tööhõivet tugevamalt. Meeste töötuse määr oli II kvartalis 7,5% ning naistel oli see 6,4%.
Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli II kvartalis 18,4% ning noorte tööpuudus püsis eelnenud kvartaliga võrreldes üsna stabiilne. Töötuid noori oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 10 000 ning ligikaudu sama palju oli neid nii eelnenud kvartalis kui ka aasta tagasi samal ajal. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 6,7%.
Tööga hõivatuid oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 624 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 19 000 võrra enam, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Kui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv.
Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.
Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta II kvartalis 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000 inimest), seoses hooajalise hõive kasvuga kahanes nende arv I kvartaliga võrreldes 9000 võrra. Seetõttu jäi samas võrdluses vähemaks ennekõike neid, kes olid tööturult eemal terviseprobleemide tõttu (üldtrendina on nende arv viimastel aastatel siiski kasvanud). Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute (sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid 6000.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
