Ehitushindade kõige kiiremini kasvav osa on töötasu ja endiselt valitseb seal ümbrikupalk, hindasid ehitustööstuse arvamusliidrid eile Tallinnas Äripäeva konverentsil.
Statistikaameti andmeil oli selle aasta esimeses kvartalis ehitusettevõtete töötajate keskmine palk pisut üle 8800 krooni.
"Mina ei ole näinud ja keegi pole mulle ka näidanud ehitusmeest, kelle palk oleks 8800 krooni," kommenteeris seda Rudus Eesti juht Toomas Vainola Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2007".
Vainola võrdles seda ehitusmaterjalide tööstuse keskmise palgaga, mis oli tänavu esimeses kvartalis 11 500 krooni. Vainola sõnul peegeldab viimane arv tegelikkust rohkem.
Patused alltöövõtjad
"Praegu ei leia te ühtegi ehitajat kätte väiksema palgaga kui 10 000 krooni," märkis Vainola. "Korralik ehitusmees teenib 20 000 krooni bruto."
Vainola sõnul on ehitussektor üks neist Eestis, kust maksud on kokku korjamata.
Ka YIT Ehituse juht Priit Sauk märkis, et statistikaameti välja toodud keskmine palk ligi 9000 krooni ei ole õige suurusjärk. "Sellist palka näitavad väikesed ettevõtted, kes töötavad metsas," märkis Sauk Äripäeva konverentsil, viidates ümbrikupalgale.
Ta lausus, et suured ja mõjukad ehitusfirmad, kes meediast hästi tuntud, endale musta palga maksmist lubada ei saa.
Sauk möönis samas, et kui suured ehitusfirmad võivad ka otseselt olla ümbrikpalga maksmise patust priid, siis suurte palgatud alltöövõtjad maksavad palku ka mustalt.
"Konkurents alltöövõtu hulgas teeb oma seadused," lausus Sauk. "Me kontrollime alltöövõtjaid, aga ühekordseid alltöövõtjaid ei jõua alati kontrollida."
Jõudsalt ilma tegevat ümbrikupalka ehituses tunnistas ka ehitusfirma Koger ja Partnerid juhatuse liige Urmo Vallner. «Kõigepealt maksame palka, õige pea hakkame ka makse maksma,» iseloomustas Vallner ehitusettevõtjate mentaliteeti.
Palgataseme kirjeldamisel oli Vallner kolmest ehitusfirma juhist kõige suurejoonelisem. "25 000–30 000-kroonise palga pealt lähevad mehed praegu töölt ära – see tundub müstiline," kirjeldas Vallner.
Suurim kulu – tööjõud
Vallner hindas, et praegu maksab ehitusfirma heale mehele ligi 40 000 krooni kätte. Ka Rudus Eesti juht Vainola hindas, et palgatõus jätkub eeloleval aastal senisest kiiremini.
Viimase aasta jooksul on ametlikel andmeil ehitushinna indeks kasvanud 8,4 protsenti ja suurim kasvaja selles oli tööjõud – 14,3 protsenti. Võrdluseks – ehitusmaterjalide hind kasvas sel perioodil keskmiselt vaid 5,1 protsenti.
Vainola hinnangul jääb lähiajal tööjõu kallinemine suurimaks ehitushinna tõstjaks.
Sauk hindas, et ehitajate äravool välismaale on löönud kohaliku ehituskvaliteedi pihta. «Ehituskvaliteet on langenud, sest ehitajate uuel põlvkonnal ei ole oskusi,» lausus Sauk.
Kallinev ehitus
Võrreldes jaanuariga 2002 oli ehitus juunis 2006 kallim:
– Materjal 19,2%
– Masinad 37%
– Tööjõud 61%
Keskmine 32%
Allikas: statistikaamet
Avaldatud: Postimees, 22.09.2006
