Rahvastiku demograafilise vananemise valguses muutub üha olulisemaks vanemaealiste võimalus teha sellist tööd, mis vastab nende soovile ja võimetele.

Eurostati andmetel töötas 2017. aastal Euroopa Liidu riikides 57% inimestest vanuses 55-64 aastat ja see protsent on viimaste aastatega kasvanud. Eesti oli mullu vanemaealiste tööhõivemäära järgi EL-i riikidest neljandal kohal. Töötukassa statistika andmetel on töötuna registreeritud vanemaealiste osakaal kasvanud töövõimereformi tõttu – ligi 40% vähenenud töövõimega töötuna registreeritud inimestest on üle 55-aastased.

Elukestev õpe hoiab vormis

Elukestev õpe tähendab pidevat enesetäiendamist, et püsida tänapäevases kiirelt muutuvas ühiskonnas konkurentsis. Tööandjatel on aga tihti keeruline leida sobivate oskustega töötajaid, kuigi töötuid võib olla palju. Seega muutub üha olulisemaks, et töötajad ja tööotsijad oleksid valmis õppima ja tööandjad oleksid valmis töötajaid selles toetama.

“Kõige olulisemad on tahtmine olla tegus ja säilitada usk seni tehtu olulisusesse ja vajalikkusesse. Elukestev õpe on tänapäeva maailmas üha aktuaalsem, üsna tüüpiline on, et lisaks varasemale haridusele ja töökogemusele omandatakse ühel hetkel uued kraadid ja kutsed, et olla iseenda ja tööturu vajadustega paremini kooskõlas,” lausus Anna-Liisa Tiisma, Eesti töötukassa karjäärinõustaja. “Oskuste ja teadmiste värskendamine kasvatab soovi tegutseda, aitab end väärtustada ja tõstab usku, et teadmisi saab rakendada tööturul.”

“Tööotsimine tõstatab mitmeid isiklikke küsimusi, näiteks kes ma olen, kas ma sobin sellisena, kuidas mind hinnatakse. Vanusele omistatakse küllaltki suur kaal, jättes teised tunnused teenimatult kõrvale,” sõnas Tiisma. “Seda muret leevendab võimalikult mitmekülgse info jagamine enda kohta, sest tööandja jaoks on inimese enda kogemuste kirjeldamine ainus võimalus saada aimu tööotsija erialastest ja üldistest oskustest ning teadmistest. Vahepealsetest arengutest rääkimine näitab ka inimese kohanemisvõimet ja pidev enesearendamine muudab ta tööandjale atraktiivsemaks.”

Kui selgub, et uued teadmised või oskused oleksid asjakohased, saab end täiendada erinevatel Töötukassa koolitustel, näiteks programmis Tööta ja Õpi, mille raames oodatakse kõiki tööealisi enesetäienduse huvi või uue kutse omandamise sooviga töötukassa karjäärinõustaja juurde. Inimesi motiveeritakse omandama erialaoskusi eelkõige kasvava tööjõuvajadusega valdkondades või ametites ning soovitakse parandada digi ning eesti keele oskust. Vanemaealised osalevad kõige enam karjäärinõustamisel, tööturukoolitusel ja tööotsingu töötoas, nt tööalases rehabilitatsioonis, tööklubis ja tööharjutuses.

Kunagi ei ole hilja tegevusala vahetada

Õppida ja ennast täiendada või sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on Eesti Töötukassal mitmeid näiteid eakamatest töötajatest, kes on muutnud erinevatel põhjustel oma eriala Näiteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi värskendada osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCADi keskkonnale ja 2D joonestamisele. 60-aastane laborant osales arvutikoolitusel, et omandada tööd kiirendavaid võtteid.

51-aastane üle 15 aasta massöörina töötanud naine õppis töötukassa toel õeks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam massöörina töötada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel töötanud kutsekeskharidusega spetsialist õppis aga tarkvaraarendajaks.

Vähenenud töövõime juhtumid on individuaalsed

Tiisma sõnul on vähenenud töövõimega inimestel tihti raske leida ka osalise ajaga tööd. “Vähenenud töövõime võib tähendada ka seda, et varasematest oskustest ja kogemustest saab käiku lasta vaid osa. Kuna see võib tähendada väga erinevaid võimalusi ja piiranguid, käsitletakse iga juhtumit individuaalselt,” selgitab karjäärinõustaja.

Kui inimene soovib aga omandada ettevõtluse alaseid teadmisi ja alustada karjääri väikeettevõtjana, on lisaks tarmukusele ja võimalusele oluline ka tugivõrgustiku olemasolu.

Tulevikutööd

Tehnoloogia areneb pea kõikides töövaldkondades, mis ühelt poolt viib teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nende samade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud töökohti. „”Vanemaealiste puhul on digipädevus baasoskustest keerulisemate programmideni üks tüüpilisemaid koolitusvajadusi,” sõnas Tiisma.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tuleviku oskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades. Näiteks sotsiaalsed oskused, sh väga oluline oskus teha koostööd, analüüsioskused, digipädevused, loovus ja disainmõtlemine, enesejuhtimine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid töödelda, analüüsida ning neist lähtuvalt koostada prognoose ja plaane.

Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.

“Enamus neist oskustest on olnud olulisel kohal juba kaua aega, inimene ja tema vajadused ei ole nii palju muutunud, kui vahel tahetakse mõelda,” lausus karjäärinõustaja.

Valdkonnapõhise tööjõu vajadusega saab end kursis hoida OSKA uuringutega, mis kajastavad Eesti majanduse vajadusi lähema kümnendi jooksul.

Mida teha, et ajaga kaasas käia?

Tänased tööandjad soovivad leida inimesi, kelle mõttelaad sobib nende organisatsiooni kultuuriga ja kes on valmis nende heaks panustama. Otsitakse inimesi, kes on sotsiaalselt tundlikud, loovad, koostööle ja uuendustele avatud ning toetavad oma isikuomadustega organisatsiooni eesmärkide täitmist. Olulisteks isikuomadusteks on avatus, sallivus, valmisolek leida uusi lahendusi ning paindlikkus muutusteks ja arenguteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tööd otsides on oluline uskuda endasse ja oma tulevikku. Pidev enesearendamine tuleb ainult kasuks, hoides meele positiivsena ja inimese tööandja jaoks atraktiivsena.