CV-Online’i ja Avis Autorendi augusti lõpus ühiselt korraldatud küsitluse tulemustest selgus, et 80% tööandjatest võimaldab vähemasti osadel töötajatel töövälisel ajal ametiautot kasutada.

"Paljud tööandjad teevad küll kitsendusi, näiteks lubades ametiautot kasutada vaid tööle ja koju sõitmiseks või vaid siis, kui töötaja kütuse ise ostab või kompenseerib. Tööandjapoolseks piiranguks on kohati ka see, kas mõni kaastöötaja vajaks samal ajal ametiautot töökohustuste täitmiseks või mitte," tõi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross uuringu tulemustest välja.

Protsentuaalselt enim tööandjaid võimaldab töövälisel ajal ametiautot kasutada tippjuhtidel ja juhatuse liikmetel, keskastmejuhtidel ning müügiesindajatel, vähim aga oskustöölistel, assistentidel ja klienditeenindajatel. Mõned tööandjad aga maksavad töötajatele autkompensatsiooni ning sellest tulenevalt on auto pidevalt töötaja valduses.

Veerandil vastanutest jäävad firma autoga seotud igakuised kulud vahemikku 100-200 eurot ja veerandil 201-300 euro vahele. Ligi 35%-l vastanuist ületavad autoga seotud kulud 300 eurot ja 15%-l alla 100 euro. Igakuiste kulude hulka on arvatud kõik autoga seotud kulud, v.a kütus. Kõige suuremad on ettevõtte autodega seotud kulud Tartumaal, väikseimad aga Lääne-, Saare- ja Hiiumaal.

Küsitluse tulemusi kommenteerides tõi Avis Autorendi juhatuse esimees Hardi Isok välja, et reeglina kehtestavad Eesti ettevõtted auto kasutamiseks hinnalimiidid vastavalt töö iseloomule või ametipositsioonile, kuid tihtipeale jäetakse reguleerimata, millistel põhimõtetel ettevõttesse autosid valitakse. Isok juhtis tähelepanu, et valiku tegemisel on sageli määravam auto ostuhind ja jääkväärtus, kuid tähelepanu ei pöörata kasutusperioodi pikkusele ja jooksvatele vältimatutele kuludele.

Soovitusena tõi Isok välja, et sõiduki varustus tuleks valida järelturu eelistuste järgi, mis võimaldab vajadusel autost keset lepingu perioodi paindlikult loobuda. "Ettevõtte jaoks ei ole auto ostul kulu ja risk mitte ostuhind, vaid vara amortisatsioon ajas, mis on otseses sõltuvuses järelturu nõudlusest ja eelistustest," märkis Isok.

Tööandjad kasutavad kõige aktiivsemalt sõidukite hankimisel liisimise võimalust, mida on kasutanud peaaegu 75% vastanuist, sõiduki välja ostmist on kasutanud pisut üle 45% ning töötajatelt on autot rentinud veidi alla 40% tööandjatest ja teistelt firmadelt ligi 17% tööandjatest. Seejuures mitut erinevat sõiduki hankimise viisi on kasutanud veidi üle poole tööandjatest.

Tuginedes küsitluse tulemustele tõi Avis Autorent välja seitse soovitust.

• Looge ettevõttele autode soetamise ja kasutuse poliitika. Valige oma ettevõttele autod võttes arvesse ka järelturu trende ja eelistusi.
• Tehke mõistlikke investeeringuid autoparki ja planeerige tekkivaid kulusid jooksvalt kuumakse kaudu, mida võimaldab näiteks täisteenusliising. Vabanege varast õigel ajal, enne suuremate jooksevkulude tekkimist;
• Sõidukite soetamisel valige fikseeritud tingimused.
• Ärge tehke üksiktehinguid, vaid konsolideerige mahud, seeläbi saavutate paremad sisseostutingimused.
• Realiseerige olemasolevad autod, mis tekitavad suuri planeerimatuid jooksevkulusid. Asendage riskantsed varad fikseeritud kuumakse alusel uutega.
• Suurendage paindlikkust ja maandage riske, luues võimaluse autost vabanemiseks perioodi keskel või lõpus.
• Ärge leiutage jalgratast. Küsige nõu ja lahendusi antud valdkonnale spetsialiseerunud ettevõtetelt.

Küsitlusele vastas üle 320 erinevas suuruses tööandja üle Eesti ja küsimused puudutasid B-kategooria sõidukite haldamist ja hankimist.

Lisainfo: Heikko Gross, CV-Online\’i turundusjuht, tel 699 0559, e-posti heikko@cv.ee