Aasta esimese nelja kuuga pöördus võrdõigusvoliniku poole 67 inimest, kes soovis nõu või abi võrdset kohtlemist puudutavates küsimustes. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on inimestel kõige rohkem muresid seotud tööelus kogetud ebavõrdsusega.

"Pöördumised puudutavad mitmeid valdkondi, kuid töö on selgelt esimesel kohal. Endiselt jääb silma väikelaste emadest töötajate õiguste rikkumine. On meie kõigi teha, et ka meie töökultuur toetaks laste saamist ja kasvatamist," ütles Sepper.

Võrreldes varasema ajaga on enam pöördumisi, mis on seotud ebavõrdse kohtlemise kogemisega vanuse, puude ja rahvuse tõttu. Kõige rohkem pöördutakse voliniku poole siiski endiselt soolise diskrimineerimise murega. Kui varasematel aastatel on voliniku poole pöördunud naiste ja meeste arv olnud enam-vähem võrdne, siis selle aasta alguses on naisi pöördunud pea kolm korda rohkem kui mehi. Üha vähem on neid pöördumisi, milles abistamine ei kuulu võrdõigusvoliniku pädevusse, mis viitab inimeste teadlikkuse tõusule.

"Töötajad, kes tunnevad, et nende tööpanust hinnatakse ning neisse suhtutakse lugupidavalt, on rahulolevad ja tööandjale märksa lojaalsemad kui hoolimatut suhtumist kogenud töötajad. See peaks panema tööandjat pingutama, et käituda oma töötajatega õiglaselt ja ausalt," märkis Sepper.

67 esimesel neljal kuul laekunud kaebustest, selgitustaotlustest ja märgukirjadest 40 oli seotud tööeluga. Teistest rohkem oli ka küsimusi, mis puudutasid teenuste ja kaupade kättesaadavust. Pöördujatest 44 olid naised, 15 mehed, voliniku poole pöördus ka 7 juriidilist isikut ning üks isik oli anonüümne.