Ettevõtjatel on mitmesuguseid eelarvamusi seoses vaimupuudega inimestega kui tööjõuga ning nende võimeid kiputakse alahindama, selgub projekti "Erinevus rikastab" raames Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tellitud uuringust.

Samas näitab uuring, et firmad, millel on kokkupuuteid intellektipuudega töötajatega, on üldjuhul rahul, nähes vaimupuudega inimesi väärt tööjõuna, aga ka osana oma ettevõtte sotsiaalsest vastutustundlikkusest.

"Ettevõtete eelarvamused on sageli seotud vaimupuudega inimeste töövõimete alahindamisega – arvatakse, et nad ei saa tööga hakkama ja neile ei saa kindel olla," selgitas uuringu läbi viinud OÜ InCase uuringukonsultant Kristiina Kruuse. "Üks suuremaid väärarusaamu oli seotud ka vaimupuude ja psüühikahäirete sassi ajamisega. Ettevõtjad ei mõista hästi vaimupuude olemust ning see tekitab neis ka eelarvamusi vaimupuudega inimeste kui potentsiaalse tööjõu suhtes," lisas ta.

"Uuring näitab, et vaimupuudega inimesed võiksid tööturul mängida palju suuremat rolli kui täna," ütles projektijuht Kari Käsper. "Nende suuremast kaasatusest võidavad kõik: nii Eesti majandus ja ühiskond kui vaimupuudega inimesed ise."

Üldistades võib nende firmade seas, kel puuduvad kogemused vaimupuudega töötajatega, uuringu põhjal välja tuua kolme tüüpi ettevõtteid. Kõige suurema osa moodustasid "jah, aga mitte minu firmas" tüüpi ettevõtted, mille juht on sõnades vaimupuudega inimeste suhtes salliv, kuid ettevõttesse tööle ei võtaks erinevatel põhjustel. Teiseks ettevõtted, kes ei ole palganud vaimupuudega inimesi, kuid on pigem avatud ja oleksid valmis reaalselt kaaluma seda võimalust. Kolmandaks firmad, mille esindaja ei ole salliv vaimupuudega tööjõu osas ega palkaks enda firmasse intellektipuudega inimesi.

Nagu kinnitavad uuringu tulemused pole paljudel eelarvamustel reaalset alust. Vaimupuudega inimestele tööd pakkunud ettevõtete ja tegevusjuhendajate kogemuste põhjal on vaimupuudega inimesed lojaalsed, pühendunud, motiveeritud ja lihtsamate töödega kaasnevat rutiini hästi taluvad töötajad. Nende väljaõpetamisele võib küll kuluda mõnevõrra rohkem aega, kuid see-eest on nad hiljem väga truud oma tööandjale ega kipu töökohti vahetama. "Me oleme vaimupuudega inimestega väga rahul. Nad on tublid ja lojaalsed ning teevad oma tööd usinasti," rääkis näiteks uuringus ühe jaepoeketi personalijuht.

Lisaks võimalusele leida endale vajalikke töötajaid tajusid mõned firmad vaimupuudega inimeste palkamist ka osana oma ettevõtte sotsiaalsest vastutusest. Seda eriti nendes ettevõtetes, mis jälgivad välismaal asuvate emafirmade väärtusi ja strateegiaid.

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu juhataja Agne Raudmehe sõnul kinnitas uuring, et vaimupuudega inimesed on väärt tööjõud, kelle potentsiaali ei osata siiani veel piisavalt hästi rakendada. "Ma arvan, et me kõik peaksime õppima toime tulema uue reaalsusega, kus me vajame ka lihtsa töö tegijaid. Me ei tohi vaimupuudega inimesi alahinnata," sõnas ta.

Uuringus osalesid 64 Eesti ettevõtet, 18 vaimupuudega inimest, kümme vaimupuudega inimeste tegevusjuhendajat ning tööhõivespetsialist. Uuringu eesmärk oli kaardistada kitsaskohti, mille lahendamine toetab vaimupuudega inimeste paremat kaasatust ja võrdseid võimalusi tööturul.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.

Uuring vaimupuudega noorte osalemisest tööturul on osa TTÜ õiguse instituudi võrdse kohtlemise projektist "Erinevus rikastab", mida kaasrahastavad sotsiaalministeerium, Euroopa Liit ja Tallinna Tehnikaülikool. Uuringu viis läbi uuringufirma InCase möödunud aasta detsembrist tänavu jaanuarini.