2020. aasta lõpus valmis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanek, millega soovitakse Euroopa Liidus tagada adekvaatne töötasu töötajatele kõigis liikmesriikides. Tegemist on direktiiviga, mis on osaks Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja mis kuulutati välja 2017. aastal, et Euroopa areneks, liikmesriigid läheneksid üksteisele ning Euroopa muutuks sotsiaalsemaks. Muuhulgas on üheks samba osaks ka palk, mille raames tuleks liikmesriikidel kehtestada piisav miinimumpalk ning läbipaistev ja etteennustatav palgakujundus.
Läbiv põhimõte on see, et töötasu alammäär peab tagama inimväärsed töö- ja elutingimused, samuti sotsiaalse sidususe. Omaette küsimus on, et kas inimväärsete tingimuste loomiseks on võimalik üldse leida teatud töötasu alammäär, mis igal juhul sellised tingimused tagaks. Kui töötasu alammäär on kõikidel inimestel samasugune või erineb mitteoluliselt, on paratamatult elatustase madalam mitmelapselistel peredel, võrreldes nende peredega, kus saadakse samuti töötasu alammääras, kuid elatakse ilma lasteta. Nii on direktiivi ettepaneku põhjendustes arutletud, kas töötasu alammäär peaks olema samaväärne teiste palkadega, näiteks keskmise brutopalgaga või brutomediaanpalgaga.
Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleks tulevikus arvestada töötasu alammäära suurendamisel seadusjärgse miinimumpalga ostujõudu, võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi, samuti brutopalkade üldist taset ja jaotust, nende kasvumäära ning tööviljakuse arengut. Ka peaks olema töötasu alammäära piisavuse säilitamiseks tagatud selle korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine. Eestis on nii 2020. aasta kui ka 2021. aasta töötasu alammäär 584 eurot kuus täistööaja korral. Muutusi selles osas pole kahel viimasel aastal toimunud.
Kui täna kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtib kõigile riigis ühtne töötasu alammäär, v.a juhul, kui kollektiivlepingutega on sätestatud teisiti, siis direktiivi ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid tulevikus erinevatele töötajate rühmadele ette näha erinevad töötasu alammäärad, hoides erisusi võimalikult väiksena. Sellisel juhul võib tööandjate koormus suureneda, arvestades, et suuremates ettevõtetes võib olla töötajaid, kes kuuluvad ühe ettevõtte sees erinevatesse töötajate rühmadesse. Samuti võimaldab direktiiv kehtestada liikmesriikidel õigusakte, millega lubatakse töötasu alammäärast mahaarvamisi, kui sellised mahaarvamised on vajalikud.
Küll aga on plaanis panna liikmesriikidele kohustus võtta meetmeid, et seadusjärgset töötasu alammäära ka töötajatele makstakse. Nii on välja toodud, et töötasu alammäära maksmise üle peaksid kontrolli teostama vastavad asutused, näiteks tööinspektsioon, samuti peaks olema kontrolli teostavatele asutustele jagatud suunised, kuidas tegeleda juba ennetavalt tööandjatega, kes töötasu alammäära ei taga ning tagatud peab olema, et üldsusele on teada töötasu alammäär. Kui Eestis kehtiva praktika kohaselt tuleb eeskätt töötajatel endil pöörduda töövaidluskomisjoni poole töötasu vaidlustega, sh juhul, kui tööandja ei maksta töötasu alammäärale vastavat tasu, siis tulevikus on suurem roll töötasu üle tekkivate vaidluste ärahoidmiseks tehtaval ennetustegevusel.
Oluline on, et kuigi Euroopa Liit sätestab paljuski liikmesriikidele ette regulatsioone ja direktiiviga soovitakse tagada senisest kõrgem töötasu alammäär, siis alammäära direktiivis liikmesriikidele ette ei sätestata, jättes selle siiski liikmesriikide otsustada.
Kuigi direktiivi tahetakse rakendada seetõttu, et seoses COVID-19 viirusest tingitud kriisiga on kannatada saanud just madalapalgalised töötajad ning majanduse taastumist soovitakse adekvaatse töötasu alamääraga kiirendada, ei ole selge, kust peaksid tulema vahendid töötasu tõstmiseks. Nii näiteks oli võimalik nii 2020. kui ka 2021. aastal taotleda tööandjatel töötasu toetust riigilt selliselt, et töötajatele oleks igal juhul tagatud töötasu alammäär, kuid kui selline alamäär, mida tagada tuleks, oleks kõrgem, oleks ka riigi poolt kuluvad ressursid suuremad.
Kui direktiivi ettepanek vastu võetakse ning direktiiv jõustub, tuleb see liikmesriikidel võtta vastu kahe aasta jooksul. See tähendab, et nii pea veel suuri muutuseid töötasu alammäära osas ilmselt oodata ei ole. Nii on tööandjatel võimalik soovi korral kasutada kapitali COVID-19 kriisist tulenevate kahjude katmiseks, et kriisi järelmõjuna ei sulgeks veel paljud tööandjad oma uksi ning neil oleks jätkuvalt võimalik pakkuda oma töötajatele tööd.
