Tööturu olukord oli kolmandas kvartalis jätkuvalt väga tugev, hoolimata kesisemast ekspordist, tööstustoodangu mahu langusest ja tööandjate suurenenud pessimismist. Hõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,4% ja tööpuudus ulatus 5,6%ni. Nii nagu tööjõu-uuring näitasid ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed hõive jätkuvat kasvu.
Muutunud majanduskeskkonna mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja seeläbi ka tööhõivele on keeruline prognoosida. Mida suurem on energia ja gaasi osakaal toote või teenuse kuludes, seda tugevam on energiakriisi mõju vastavale harule. Samas võivad majapidamiste ostujõu kahanemine ja suuremad laenuintressimaksed tähendada nõudluse langust, eeskätt nende tootjate jaoks, kes ei tooda või paku esmavajalikke kaupu või teenuseid. Mõningase viivitusega on oodata majanduskasvu aeglustumise mõjul ka hõive kasvu pidurdumist ning hõive vähenemist.
Lisaks Eesti püsielanikele oli kolmandaks kvartaliks tööturule jõudnud märkimisväärne hulk Ukraina sõjapõgenikke, kes veel ei sisaldu tööjõu-uuringu statistikas. Oktoobri lõpuks oli Eesti tööturule lisandunud sõjapõgenike näol ligikaudu 2,2% lisatööjõudu. Ligi 9000 sõjapõgenikku on juba töökoha leidnud ning 6000 otsivad tööd töötukassa abiga. Kui seni sujus töökoha leidmine suhteliselt edukalt, siis edaspidi, kui majanduskasvu aeglustumise mõju järjest enam tööturule jõuab, võib see muutuda keerulisemaks.
