Tööandja ei ole maksnud töötasu, töötaja pani toime varguse, tööandja lõpetas töösuhte alusetult – selliste ja paljude muude töösuhetes tekkinud lahkarvustega jõuavad inimesed töövaidluskomisjoni istungiruumi.

Töövaidluskomisjon on tööinspektsiooni juures olev kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Vaidluse lahendamiseks võib pöörduda ka kohtusse, kuid töövaidluskomisjonides leitakse probleemile üldjuhul lahendus kiiremini ja teenus on kõigile tasuta.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduste arv on viimasel ajal märgatavalt tõusnud. Selle aasta esimese viie kuuga on laekunud 917 avaldust, mis on 24% ehk 177 avalduse võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Milline näeb välja üks töövaidluskomisjoni istung?

Avaldaja on juba avalduse esitamisel teinud eeltöö. Ta on läbi mõelnud nõude ja selle põhjenduse, kogunud kokku vajalikud tõendid, näiteks töölepingu, kirjavestlused ning tutvunud ka vastaspoole seisukohtadega. Kumbki pool peab juba istungile tulles teadma, mida teine pool väidab ja mis tõendid oma väidete kohta esitab, sest siis on võimalus teisel poolel ka väidete ja tõendite osas ennast ette valmistada. Kui avaldus pole selge, siis annab töövaidluskomisjon määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja selgitab, mida muuta.

Nüüd, kus istungi aeg on kokku lepitud, jääb üle vaid õigel päeval ruumi astuda.

Töövaidlust lahendab kolmeliikmeline töövaidluskomisjon. Pooled võtavad laudade taha istet. Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab, kuidas protsess välja nägema hakkab ja annab kummalegi poolele sõna.

“Palume teil täpsemalt avada oma seisukoht,” ütleb töövaidluskomisjoni juhataja ja küsib pidevalt täpsustavaid küsimusi, et avaldaja jutust vajalik info kätte saada. 20 minutit selgitusi ja sõna antakse vastaspoolele. Pärast mõlema poole ära kuulamist on võimalus ka üksteisele küsimusi esitada ja hiljem lõppseisukoha väljendamiseks sõna saada.

Töövaidluskomisjoni poole ei pöördu ainult töötajad, vaid ka tööandjad, kuigi ülekaalukalt 88%-ga on pöördujaks siiski töötaja. Tööandjad pöörduvad töövaidluskomisjoni poole enim töölepingu ülesütlemise vaidlustamise ning töötaja poolt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõuetega. Töötajate peamisteks nõueteks on töölepingu ülesütlemise vaidlustamised ja maksmata jäänud töötasu ning puhkusetasu. Ka eelpool kirjeldatud juhtumis oli tööandja jätnud töötasu maksmata.

Töövaidluskomisjoni juhataja püüab pooltele pakkuda võimalust lahkuda vaidlusest kompromissiga. Alati pole see võimalik, kuid siiski eelmisel aastal lõppesid märkimisväärsed 31% lahenditest kompromissiga. “Paratamatult on töösuhted äärmiselt emotsionaalsed ja mõlemad pooled üldjuhul tunnevad, et just nende suhtes on ebaõiglaselt käitutud,” selgitab töövaidluskomisjoni juhataja Katrin Nirk.

Kui kompromissi ei saavutata, teeb töövaidluskomisjon samal päeval otsuse, millest antakse osapooltele teada kümne tööpäeva jooksul. Otsus põhineb seadusel ja on põhjendatud, kuid kui sellega ei olda rahul, on aega 30 kalendripäeva, et otsus edasi kohtusse kaevata. 30 päeva möödumisel otsuse kättesaamisest loetakse see jõustunuks. Kui pooled on saavutanud kompromissi, siis seda enam hiljem ümber muuta ei saa.