Statistikaameti andmetel on keskmine palk aastaga kasvanud 8,8 protsenti ja tarbijahindade tõusuga korrigeeritud palga ostujõud 5,8 protsenti. Kiire palgakasv jätkus kolmandas kvartalis pea kogu majanduses ja tegevusalade vahelised palgakasvu erinevused püsivad suhteliselt väikesed.
Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 2005–2006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 2010–2011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt.
Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus. Kuigi kriisi eel jätkus avaliku sektori palgatõus erasektorist paar kvartalit kauem, oli langus erasektoris kriisi ajal väiksem ning taastumine jõulisem.
Kolmandas kvartalis kasvasid kõigi avaliku sektori tegevusalade palgad riigi keskmisest kiiremini, sellegipoolest on nii avalikus halduses kui hariduses keskmine palk erasektori suhtes viimase kümne aasta madalaim. Tervishoiusektoris, kus kollektiivsed palgaläbirääkimised toimuvad igal aastal, on palga suhe riigi keskmisesse kriisist taastumisel suhteliselt hästi püsinud ning jääb 2007. aasta tasemele.
Üldiselt tugeva palgakasvu taustal hakkab silma kunsti, meelelahutuse ja vaba aja teenuste pakkumisega seotud tegevusala, kus palgad on sel aastal olnud languses, kuigi nende teenuste tarbimine on juba paar aastat kiiresti kasvanud. Võib olla, et teenusehindade tõus pole suutnud viimasel ajal katta sisendite kallinemist. Eelneval paaril aastal ületas selle tegevusala palgakasv siiski riigi keskmist.
Töötajate arv palgastatistika uuringu alusel ei ole aastaga muutunud. Seega kasvas kogu majanduses teenitav palgatulu kolmandas kvartalis samuti 8,8 protsenti, mis ilmselt ületab lisandväärtuse nominaalkasvu. See tähendab, et palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas kiirele palgakulude kasvule reageerivad ettevõtjad.
