Novembri alguses toimus Tööinspektsiooni eestvedamisel rahvusvaheline konverents “Hea töökeskkond uueneval tööturul”. Sisukas päev lõppes töötajate, tööandjate ja riigi esindajate debatiga, kus keskenduti:

• tänapäeva töötingimustele;
• automatiseerimisele;
• täiend- või ümberõppimisvajadusele;
• seaduste või reeglite kaasajastamisele.

Palgast olulisemaks kerkib töökeskkond

Reformierakonna esinaise Kaja Kallase sõnul on tänapäeva ettevõtjatel ja töötajatel tänu tehnoloogiale oluliselt rohkem valikuid. Nii toodete ja teenuste turustamisel kui ka inimeste värbamisel. Lisaks on tema hinnangul muutunud prioriteet, mille alusel ametikoht leitakse: “Kui varasemalt oli töötajal valida kõrgema palga ja mingite muude tingimuste vahel, siis valiti kõrgem palk. Uuema aja inimesed valivad selle järgi, mis nad tööst saavad, kas nad arenevad, kas töö on huvitav ja pakub väljakutseid,” kirjeldas Kallas. Üheks olulisemaks aspektiks tööjõupuuduse tingimustes on seega hea töökeskkonna pakkumine, kus töötaja tunneb ennast õnnelikuna.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on nii mõnegi ettevõtja teadlikkus paljudest uutest suundumustest veel madal ning vajatakse aega uuenduste omaks võtmiseks. Tema hinnangul tuleb selgitada töökeskkonda panustamise kasu ning näidata selle seoseid töö efektiivsusega.

Automatiseerimine sunnib õppima

Riigikogu esimees Eiki Nestor pööras debatis tähelepanu automatiseerimisele. Tema sõnul ollakse harjunud, et on oskustööliste kaader, kes saab suhteliselt head palka ja kellest ollakse huvitatud. See arusaam vajaks aga ümber mõtlemist. “Väga paljusid neist töödest hakkab tegema robot. Alles jäävad loovad tööd ning väga lihtsad tööd, kus töötajate ettevalmistuse tase ei pea olema kõrge,” rääkis Nestor ja nentis, et aeg toob suuri muutusi.

Kallase hinnangul ei tähenda robotite kasutusele võtmine tingimata töötute arvu märkimisväärset kasvu. “Näiteks Saksamaal on neli korda rohkem roboteid inimese kohta kui Ameerika Ühendriikides, ometi on seal tööpuudus madal,” lisas ta ja täpsustas, et ühes tehisintellekti rakendamisega tekib ka palju uusi töökohti. Lahenduseks on automatiseerimise omaksvõtt ning inimeste digitaalsete oskuste arendamine.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni sõnul on osades sektorites teatud töökohtade kadumine seoses automatiseerimisega juba reaalsus. “Selles mõttes on tulevik Eestis juba kohal. Töötukassas on selle lahendamiseks ka teenused loodud ning peamiseks küsimuseks on, kuidas inimesed sinna õppima saada,” täiendas Peterson.

Õppimiskultuur on võti, mis aitab meil jõuda järgmisele tasemele. “Tuleb töötada selle nimel, et inimestel oleks võimalus õppida ning motivatsioon seda teha,” nentis Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees. Õppimine peab aga algama veel enne, kui inimene seisab silmitsi töötusega.

Seadused ja kokkulepped peaksid ajaga kaasas käima

Kaja Kallase hinnangul on praegune töötamise kord suuresti rajatud tööstusrevolutsioonist pärit ideaalile, et isikul on üks pikk karjäär ühe tööandja juures. See aga on muutumises. Järjest rohkem eelistatakse paindlikke töövorme ning mitme tööandja juures töötamist ja projektitööd. Sellega seoses tuleks kohandada ka reegleid, et need inimesi ei ahistaks. Reeglid peaksid soodustama tööhõivet ning vajadusel abi ja koolituste saamist.

Nestori hinnangul oleks mõistlik lahendada see detailsete seaduste asemel tööturu osapoolte vahel. Kuna erinevates valdkondades on oma eripärad, siis saaks parima kokkuleppe just neist lähtudes. Temaga nõustus ka Peep Peterson, kelle hinnangul ei saa tööturul rääkida mingist ühest mudelist ja sellest lähtuda: “Tööturg on mitmekesine ning me peame suutma kaitsta kõiki selles osalejaid.”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul aitab reguleerimine ühest küljest küll muuta tulevikku paremini ennustatavaks, kuid teisalt võib see piirata mingite ärimudelite ja lahenduste arengut. Erinevad uued töötamise vormid kinnitavad kanda sõltumata sellest, kas need on kehtivates seadustes selgelt lubatud või mitte. Lahenduseks on suurem usaldamine. Tööandja peab usaldama töötajat, sest tema tegevuse kontrollimine on aina keerukam või ebamõistlikult ressursinõudlik. Samuti peab töötaja oma tegevusega kinnitama, et väärib seda usaldust.

“Minu ja paljude tööandjate jaoks muutub usaldus lähiajal üheks kõige tähtsamaks argumendiks, miks töötajaid hoida,” summeeris Palts. Kui aga töötaja saab suurema vabaduse töötamise aega ja kohta valida, siis peaks vastukaaluks olema tööandjal ka suurem vabadus töötajast usalduse kaotamisel loobuda.

Kaja Kallase sõnul ei tasu olla kinni senises sotsiaalkaitse- või maksusüsteemis, vaid vaadata kogu teemat laiemalt arvestades uusi suundumusi. Kui praegune süsteem ei vasta vajadustele, siis tasuks kaaluda seniste reeglite üle vaatamist ja ka alternatiivseid lahendusi.

Kokkuvõttes tuleks kasuks avatud mõttelaad ning juba toimuvate arengutega kaasa minek, et kasutada neist sündivaid võimalusi. Ootused töötajale, tööandjale ja ka seadustele muutuvad ning me saame neist inspireerituna liikuda kaasaegsema ja efektiivsema töökeskkonna suunas.