Riigikohus selgitas 13. märtsi otsuses, millistel juhtudel saab töövõtulepingu alusel nõudeid esitada, mis hetkel leping lõppeb ja millal saab lugeda töö tehtuks.

2018. aastal sõlmis CIEST METAL OÜ töövõtulepingu Feraru OÜ-ga, mille alusel pidi viimane tegema isolatsioonitöid. Tööd ei saanud valmis lepingus märgitud tähtajaks ja CIEST METAL OÜ ei maksnud tööde eest kogu lepingujärgset tasu.

Maa- ja ringkonnakohtus oli vaidluse all nii see, kas tööde tähtaegselt tegemata jätmine oli tingitud töö tellijast või töö tegijast, kui ka see, kas Feraru OÜ tegi ära kõik lepingujärgsed tööd või mitte. CIEST METAL OÜ väitel ei teinud Feraru OÜ ära kõiki lepingujärgseid töid ning nad olid sunnitud palkama teise ettevõtte töid lõpetama.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates jätsid kohtud asja lahendades välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades poolte lahknevaid väiteid tööde lõpetatuse kohta, oleksid kohtud pidanud jõudma selgusele, kas ja millisel alusel töö tellija ja töövõtja lepinguline suhe lõppes. Samuti oleks kohus pidanud pooltega arutama rahalise nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid sõltuvalt lepingulise suhte lõppemise alusest.

Tsiviilkolleegiumi kokkuvõtlik seisukoht on, et ainuüksi see, et töövõtja objektilt lahkub ja tööd lõpetab keegi teine, ei tähenda, et poolte õigussuhe oleks lõppenud ning töövõtja nõuded tellija vastu on välistatud. Riigikohus rahuldas Feraru OÜ kaebuse, tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb selgeks teha, kas ja millisel alusel ning milliste tagajärgedega poolte suhted lõppesid.

Tutvu kohtuotsusega.