Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti.
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 8,48 eurot ja meestel 9,97 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (25,7%), kaubanduse (24,2%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (23,8%) ning info ja side tegevusaladel (23,5%).
“Sarnaselt 2020. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem – palgalõhe oli siin 5,2%. Palkade erinevus oli väike ka majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus mehed teenisid naistest küll pisut rohkem, kuid palgalõhe oli siiski võrdlemisi madal ehk 5,8%,” ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.
Analüütiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud ligi 10 protsendipunkti. “Võrreldes 2020. aastaga vähenes palgalõhe mullu enim majutus ja toitlustuse ning suurenes kõige rohkem ehituse tegevusalal.”
Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistika aluseks on küsimustik „Palgalõhe“, millega saadud andmeid analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
Soolise palgalõhe andmed on detailsemalt avaldatud statistikaameti andmebaasis.
