Suure osa oma ärkveloleku ajast veedavad inimesed tööd tehes või töö peale mõeldes. Hästi oluline on töökeskkonnas heade suhete hoidmine ja kolleegidega arvestamine. Mõnikord aga juhtub, et pinged töökeskkonnas suurenevad ning tulemuseks on töötaja ja tööandja vaheline töövaidlus.

“Kohtulood” taskuhääling annab mõtteid, kuidas ennetada ja hoida ära tööalaseid konflikte. Teemat arutlevad Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Prisma Peremarketi personalijuht Maren Penu ja Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.

Väga paljud töövaidlused on sellised, kus õiguslikke nüansse, mis on selle tüli põhjustanud, poolte vahel tegelikult ei ole. Statistika põhjal näeb, et töövaidluskomisjoni esitatavatest nõuetest on 80-90% töötajate nõuded. See otseselt ei tähenda seda, et tööandjad kõike rikuvad. Töösuhe on kahepoolne.

Ettevõtte siseselt peavad olema asjad korras juba sellest hetkest alates, kui töötaja tööle võetakse. Väga oluline on läbi rääkida ja kirja panna kõik, mis omavahel kokku lepitakse, mis on ameti sisu, millised on tööülesanded, töövahendid jpm. See mida tööandja arvab ühe tingimuse all, võib töötaja peas muutuda millekski teiseks.

Oluline on ka see, et kui tööandja tunneb, et töötaja käitub ebasobivalt, mis on vastuolus tööandja töökultuuriga, peab ta sellest töötajale teada andma või märkuse tegema. Väga raske on hiljem vaidlust lahendada, kui sellistest olukordadest pole ühtegi tõendit.

Samuti tuleb tihti teemaks töökius. Kiputakse arvama, kui ettevõttesiseste kriteeriumite järgi on töötaja hindamise tulemus negatiivne või ebarahuldav ja tööandja annab sellest töötajale teada, on see töökius. Konstruktiivne kriitika ei ole tingimata töökius ning tööandja peab andma tagasisidet töötajale, millised ootused on tal tööle. Samuti pole töökius töökorralduse muutmine, tööpäeva alguse muudatus vms.

Kuula “Kohtulood” taskuhäälingust teemat lähemalt:

31.01.2024 Tööalaseid konflikte on võimalik mitmete sammudega ennetada (47 min)