14. detsembril 1918 allkirjastasid peaminister Konstantin Päts, töö- ja hoolekandeminister August Rei ning asjade valitseja kt Theodor Käärik “Määrused töökaitse komissaride kohta”. Iseseisvuse esimesel aastal määrati ametisse kolm komissari, kes paiknesid Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Aastakümnete jooksul on töökeskkond ning seega ka vastutusvaldkond oluliselt laienenud. Täna töötab Tööinspektsioonis 113 inimest, kelle seas on inspektorid, juristid, töövaidluskomisjonide juhatajad, konsultandid, tugispetsialistid. Tööinspektsioon on esindatud kõigis maakondades ning 65% töötajatest töötab väljaspool Tallinna. Tööinspektsiooni tööinspektorid kontrollivad aastas ca 5000 ettevõtet. Keskmiselt tuvastab üks inspektor aastas 440 rikkumist töökeskkonnas. Inspektsiooni 11 nõustamisjuristi vastavad aastas ca 46 000 nõustamiskontaktile ehk üks nõustaja koostab aastas 4200 juriidilist nõu andvat vastust. Kaheksa töövaidluskomisjoni lahendavad aastas 3000 töövaidlust ehk üks komisjon teeb aastas 375 lahendust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu peab tähenduslikuks, et noor Eesti Vabariik pidas õigust ja õiglust töösuhetes ning ohutut töötamist niivõrd oluliseks, et juba esimesel iseseisvusaastal alustasid tööd töökaitsekomissarid. „Hea töökeskkond muutub Eestis iga aastaga üha olulisemaks. Tööandjad mõistavad ohutu ja töötajate tervist hoidva keskkonna tähtsust ettevõtte jätkusuutlikkusele. Töötajad oskavad sellist keskkonda nõuda ning anda oma panus, et hoida ennast ja oma kolleege,“ ütles ta. „Euroopas tavapärase tasemeni on muidugi arenguruumi veel kõvasti, eriti kui vaatame raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu. Hea töökeskkond saab alguse hoolimisest ja märkamisest,“ lisas Maripuu.
Tööinspektsiooni 100. aastapäeva puhul tegime illustreeritud ülevaate, kuidas saja aasta jooksul on töötamine muutunud. Vaata siit..
