Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel on tööstress tavaline nähtus peaaegu poolele Euroopa Liidu tööealisest elanikkonnast. Tööstressi põhjustajaks on reeglina järgmised tegurid:

• suur koormus;
• kiire tempo;
• ebakindlus töökoha säilimise suhtes;
• paindumatu töögraafik;
• prognoosimatu töömaht;
• kehvad suhtes kolleegidega;
• ebaselge roll organisatsioonis;
• era- ja tööelu ühildamatus.

Ligi poolte töötavate täiskasvanute hinnangul mõjutab töö nende tervist, selgub Harvardi ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust (2016). Samas vaid 28% nentis, et see mõju on positiivne. Kõige stressirikkamaks hindasid oma tööd ohtlike ning vähemakstud ametite esindajad ning osalise töövõimega inimesed. Lisaks kõrgemale stressitasemele (43%) toodi negatiivsete mõjudena veel välja toitumisharjumuste muutus (28%), unekvaliteedi halvenemine (27%) ja kehakaalu tõus (22%).

Kanadas teostatud ja ajakirjas Preventive Medicine (2017) avaldatud uuring tõmbab otsesed seosed ka tööstressi ja vähkhaiguse vahele. Riskigruppi kuuluvad ennekõike 15 või enam aastat stressirikast tööd teinud mehed.

Siit võib astuda aga veel sammu edasi. Jaapanis sureb tööst tingitud pinge tagajärjel igal aastal ligi 10 000 inimest. Ületöötamise tõttu hukkunud inimeste eest seisva organisatsiooni National Defence Council for Victims of Karoshi andmetel on see võrreldav sealse aastase liiklussurmade arvuga.

Tööandjate võtmeroll

Eelpool mainitud Harvardi ülikooli uuringu teinud teadlaste sõnul peitub peamine probleem tööandjate tegevusetuses. Kahju ei kanna seejuures vaid töötajad. Ka ettevõtete tulemuslikkus kannatab.

Näiteks Inglismaal tööohutusega tegeleva organisatsiooni Health and Safety Executive viimastel andmetel läheb seal aastas tööstressi tõttu kaotsi 12,5 miljonit tööpäeva ning enam kui pool miljonit töötajat kannatab tööga seotud stressi, depressiooni või ärevuse käes.

Ettevõtte jaoks kaasnevad kõrge stressitasemega sageli järgnevad probleemid:

• töötajate vähene loovus;
• madal töövõime ja vähene pühendumine;
• palju haiguspäevi ja madalam tootlikkus;
• suur personalivoolavus;
• suurenenud tööõnnetusrisk;
• kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematuseni.

Kuidas olukorda parandada?

Tööandjale on kasulik läheneda stressile nagu igale teisele töökeskkonnast tulenevale probleemile ning ennetada soovimatuid tagajärgi. Selleks võiks teha läbi järgmise teekonna:

• Teha kindlaks võimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad psühhosotsiaalsed ohutegurid.
   
• Hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud. Selleks võib teha nii eraldi anonüümse uuringu, kui ka vaadata personalivoolavuse või näiteks haiguspäevade statistikat.
   
• Selgitada välja olulised (töö iseloomust ja töökohast tulenevad) riskid ning leida lahendused riskide maandamiseks. Sellesse protsessi tuleks kaasata ka töötajad.
   
• Vormistada tulemus kirjalikult konkreetseks plaaniks.
   
• Kontrollida tulemuste saavutamist ja uuendada plaani.

Ka töötaja saab pingeid leevendada

Tööstressi ohjamisse saab panustada ka töötaja. Tema tunneb selle mõju kõige otsesemalt ning saab pakkuda tööandjale adekvaatset sisendit soovimatute tagajärgede vältimiseks.

Töötaja saab anda teada, kui:

• töökoormus on üle tema võimete;
• tööülesanded või vastutus on ebaselged;
• töökorralduses esineb probleeme;
• teda või mõnda kolleegi kiusatakse või ahistatakse;
• tal on probleeme tervisega;
• tööajad või –koht vajaksid muutmist;
• märkab mõnel kolleegil olulist tööstressi.

Lisaks võiks töötaja osaleda tööstressi vähendamiseks loodud programmis ning aidata tööandjal koguda infot vajalike muutuste ellukutsumiseks.

Kokkuvõttes on tööstress kahjulik kõigile. Seda tuleb märgata, teadvustada stressi tekkepõhjuseid ning astuda samme elu- ja töökvaliteedi parandamiseks.