Sotsiaalministeerium saatis suvel kooskõlastamisringile väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse muuta tööaja ja tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioone ning muuta töötervishoiu ja tööohutuse norme.
Näiteks plaanitakse luua võimalus töötada miinimum-maksimum töötundide alusel. Ühtlasi plaanitakse kehtestada, millistel juhtudel on sellised kokkulepped välistatud ning millal on töötajal õigus küsida uute minimaalsete töötundide määramist. Samuti tundide vahemik, mille piires võib tööaeg varieeruda. Ehk siis muudatused sisaldavad ka töötajaid kaitsvaid norme.
Uue võimalusena plaanitakse kehtestada võimalus töötamaks iseseisva otsustuspädevusega töötajana. Sellisele töötajale ei kehtiks tavapärased töö- ja puhkeaja normid. Sellise töökorraldusega töötamiseks on vajalik töötaja nõusolek ehk siis tööandja ühepoolselt töötajat iseseisva otsustuspädevusega töötajaks määrata ei saa – selles tuleks pooltel kokku leppida. Töötaja kaitseks plaanitakse kehtestada võimalus sellisest tööviisist loobumiseks, teatades tööandjale sellest kaks nädalat ette.
Leebemaks plaanitakse muuta ka tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimalusi. Lisaks plaanitakse teha töötervishoiu ja tööohutuse normidesse muudatused, võimaldamaks kaugtööna töötavatele töötajatele (kes eelistavad töötada näiteks kodus) valida ja luua endale ise sobiv töökeskkond. Plaanitakse ka muid tööohutusega seonduvaid muudatusi.
Muudatuste jõustumise ajaks on planeeritud aasta 2020.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuivõrd praegune töösuhete regulatsioon ei ole jõudnud ajaga kaasas käia (on liialt jäik ja piirav), on planeeritavad muudatused valdavalt positiivsed ning vajalikud. Need muudaksid töösuhted paindlikumaks. Teatud aspektid vajaksid siiski aga veel kaalumist ja läbi arutamist, aga eks see protsess seisabki veel ees. Hetkel ollakse alles väljatöötamiskavatsuse etapis.
