Eesti elanikkond vananeb jõudsalt ning paljudel pole töötamisest pensionieaski pääsu. Ühelt poolt sunnib selleks majanduslik olukord, teiselt poolt aga töökäte pidev vähenemine – mõistlik tööandja keelitab kogenud töötajat ametisse jääma ka pensionieas.
Nii on ka finantsalal töötav Jaan (65) üsna kindel, et viis aastat töötab ta veel. Ta räägib, kuidas viimasel arenguvestlusel osakonnajuhataja pensioniteema jutuks võttis ning Jaan esimese hooga ära ehmatas. “Arvasin, et nüüd järgneb jutt sellest, kuidas mul oleks aeg töökoht mõnele nooremale vabaks teha,” sõnab ta. Kuid ei midagi sellist – Jaani ülemus pelgas hoopis ise, et äkki on kogemustega, väga usaldusväärne ja kohusetundlik töötaja otsustanud hakata pensionipõlve nautima. Nii jäigi jutt, et Jaan töötab ka järgnevad viis aastat ning kohe seati paika ka tema koolitusplaan. “See annab mulle kindlust, et tööandjal on tõsi taga. Ega ta mind ju muidu ei koolitaks, kui tahaks, et ma tegelikult koju jääksin,” muigab Jaan.
“Muidugi ma jätaks töö, kuid praktiliselt mõjutab see otsus elukvaliteeti väga oluliselt. Mu sissetulek väheneks 3−4 korda ja sellise piskuga hakkama saamine on keeruline,” ütleb Jaan. “Olen kindel, et kui rahaprobleemi poleks, siis kindlasti leiaksin muudki huvitavat teha. Saaksin pühenduda hobidele ja reisida. Praegu on aga nii, et kui oleks raha hobidega tegelemiseks, siis ei leidu selleks aega, samas pensionärina on sul tohutult vaba aega, aga vahendeid pole.”
Võti on elukestev õppimine
Jaan on kogu elu õppinud ning koolitanud end oma alal rahvusvahelise sertifikaadiga tippspetsialistiks. “Ma tean, et minu oskuste ja kogemustega inimest on Eestis keeruline leida, samas kuna taolisi töökohti on vähe, siis oleks ka minul keeruline uut tööd leida. Ma usun, et just elukestev õpe on mind toonud olukorda, kus võin tööalaselt praegu üsna rahulik olla,” ütleb ta. Jaan leiab, et kõrgesti koolitatud kogemustega spetsialisti on keeruline vanuse ettekäändel välja vahetada, sest sul pole lihtsalt palju kandidaate valida. Samas kui oled lihtsa ala inimene, siis on see tõesti väga lihtne. “Eriti tuleb see mängu füüsilise töö puhul. On ju selge, et 60-aastane ei jõua enam teha rasket füüsilist tööd ja tema asemele võetaksegi tööle 20-aastane, kes jõuab rohkem ja liigub kiiremini,” ütleb Jaan. “Samas muidugi väga palju sõltub ka konkreetsest inimesest, ametist ja ka asutusest. Näiteks meilgi on tööl pensionieelikust töömees ja temaga ei ole mingeid muresid – ta on tõeliselt kuldsete kätega ja saab kõigega hakkama.”
Jaan ütleb, et tunneb ennast praegu väga heas tööhoos olevat. “Eks peab oma võimeid tundma ja oskama tähele panna, millal oleks vaja hakata tööga tagasi tõmbama. Töövõime oleneb väga palju tervisest – kui see on hea, saab ka tööd teha,” sõnab ta.
Loe lisaks: Kuidas õigesti vananeda?
Tööandjalt oodatakse paindlikkust
Eestis on 55–74-aastaste tööhõivemäär küll üks Euroopa kõrgemaid, kuid enamikel vanemaealistel töötajatel ei lähe siiski nii hästi kui Jaanil. Praxis on välja toonud, et elukestvalt õppelt jäävad meie töötajad kõrvale väga noorelt – juba 30ndates eluaastates lõpetavad inimesed erinevatel põhjustel enda koolitamise.
Tööturult aga lahkutakse Eestis sageli põhjustel, mida saaks lihtsalt ennetada. Näiteks saab ennetada paljusid tervisehädasid ja ka oskuste poolest ajaga kaasas käia. Nii kummaline, kui see ka pole, siis meie e-riigis saab vanemaealistele tööturul sageli komistuskiviks digioskuste puudumine.
Paljud vanemaealised töötaksid osalise koormusega ning siin oleks vaja paremat koostööd tööandjatega, kes võiksid olla paindlikumad. Küllap oleks nii mõnelegi vanemaealisele jõukohane paar päeva nädalas tööd teha, kuid kui ainus võimalus on töötamine täiskohaga, siis otsustatakse pigem kitsamalt vaid pensionist läbi ajada. Väiksema koormusega töötades tulevad appi ka kogutud säästud. Näiteks väljamaksed III sambast on alates 55-aastaseks saamisest tulumaksusoodustusega.
Loe lisaks: Mida teha vahetult enne pensionile jäämist?
