Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul on tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse rõhuasetus tööõnnetustel, samas kui töövigastused moodustavad ainult 22 protsenti kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.

Selts ei nõustu, et Eestis jääb jätkuvalt reguleerimata kutsehaiguste kindlustamine ja tegeldakse vaid tööõnnetustega. Nende koos ühes seaduses käsitlemine on vajalik, kuna nii tekkemehhanism kui ka tagajärjed ning ennetamisabinõud on kattuvad.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO andmetel moodustavad Euroopa Liidus keskmiselt riigi kulud kutsehaigustest ja tööõnnetustest tingitult 2,8-3,5 protsenti SKP-st. Eestis moodustavad tööõnnetustest põhjustatud kulud vaid 0,5 protsenti – seega on kutsehaigustest ja tööga seotud haigustest põhjustatud kulud kuus kuni seitse korda suuremad ja riigi SKP-le tunduvalt koormavamad.

“Teisest küljest on Eesti töötajad olnud aastaid pandud halvemasse seisu võrreldes naaberriikidega kutsehaiguste just sotsiaalsetel põhjustel madala diagnoosimise tõttu, näiteks hirm töökohakaotuse ja sissetulekuta jäämise pärast,” märgib selts reedel sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.

Sotsiaalkindlustusameti tööõnnetustega seotud kulud olid 2016. aastal kokku 3,2 miljonit eurot. Kuna enne kindlustuse kehtestamist toimunud tööõnnetuste kulusid kindlustus katma ei hakka, siis ei vähene sotsiaalkindlustusameti kulud lähiaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt vaid hakkavad vähenema järk-järgult.

Haigekassa kulutusi mõjutab eelnõu vähesel määral, leiab selts. Praegu hüvitatakse tööõnnetusega seotud haigushüvitised, ravikulud ning soodusravimite kulud haigekassa poolt. 2016. aastal oli tööõnnetustega seotud kulu haigekassale kokku 5,7 miljonit eurot.