Töövõimereformi tulemusena tööturule sisenevad osalise töövõimekaoga inimesed viivad 2020. aastal tööpuuduse ilmselt 9,8 protsendini, kusjuures ilma reformita oleks näitaja 6,4 protsenti, sellele järgnevatel aastatel hakkab näitaja aga prognooside järgi taas langema.
"Töövõimereformi mõju on suures pildis tervikuna kindlasti positiivne läbi hõive kasvu, aga reformi esimestel aastatel on kindlasti probleeme," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste ministeeriumi majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
Kui eelmisel aastal oli tööpuuduse määr 6,2 protsenti, siis prognoosi järgi kasvab näitaja sel aastal 6,6 protsendini, järgmisel aastal 7,6 protsendini ja ülejärgmisel aastal 8,8 protsendini. Aastal 2019 on näitaja praeguste prognooside järgi 9,7 protsenti ja 9,8 protsenti, samas kui ilma töövõimereformita oleks tööpuudus kõikidel aastatel 6,4 protsenti.
Lõhmuste sõnul eeldab rahandusministeerium, et alguses hakkab tööpuudus kui statistiline näitaja kasvama läbi töövõimetute inimeste tööturule tagasi tuleku. "Praegu on pea pooled töövõimetud mitteaktiivsed tööturul," märkis ta ja lisas, et praegune tööpuudus on seetõttu ilmselt niikuinii alahinnatud. Rahandusminister Sven Sester rõhutas, et töövõimereform toob statistilisse pilti inimesed, kes praegu tööturunäitajate arvestuses ei kajastu.
Töövõimereform langetab esialgu tööpuudust seetõttu, et turule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal. Reformi positiivne mõju suureneb hõivatute arvu kasvu tulemusena järk-järgult, seisab rahandusministeeriumi prognoosis.
Tööhõive peaks sel aastal rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi langema 0,9 protsenti, järgmisel aastal 0,1 protsenti ja 2018. aastal 0,3 protsenti. Aastal 2019 peaks tööhõive langema 0,2 protsenti ja 2020. aastal püsima stabiilne. Ilma töövõimereformita langeks tööhõive aga veelgi enam – 2017. aastal 0,2 protsenti ning perioodil 2018–2020 igal aastal 0,5 protsenti.
Lõhmuste rääkis, et kui võtta välja töövõimereformi mõju, siis mõjutab nii hõive kui tööjõuprognoosi osakaalu see, et tööealise elanikkonna arv väheneb. Praegu on Eesti tööhõive 65,2 protsenti, mis on ajalooliselt kõrgeim tase ning seab seetõttu piiri ka edasisele kasvule.
