Kahekümnendat korda toimunud ülemaailmse vaimse tervise päeva raames korraldatav teabekampaania toob esile vajaduse pöörata rohkem tähelepanu depressioonile kui üha kasvavale rahvusvahelisele probleemile.
Depressioon on väga levinud psüühikahäire, millel võivad olla rasked tagajärjed. Seda haigust on võimalik siiski edukalt ravida. 2020. aastaks saab depressioonist tähtsuselt teine töövõimetuse põhjus (WHO, 2001), 2030. aastaks on see suurim haiguskoormuse põhjustaja (WHO, 2008).
Depressioon annab olulise panuse ülemaailmsesse haiguskoormusesse ja see haigus ei tunne etnilisi, rassilisi, geograafilisi ega sotsiaalmajanduslikke piire. Depressioon on majandusega tihedalt seotud, sest depressiooni tõttu kaob inimesel võime teha igapäevaseid toiminguid. Ravimata jäetud depressioon võib ohustada nii haiget ennast kui ka teisi inimesi ja lõppeda suitsiidiga.
Oluline on eristada tavalist kurvameelsust ja kliinilist depressiooni. Iga inimene on vahetevahel kurb, kuid tõeline depressioon on kliiniline probleem. See ei ole depressiooni põdeva inimese süü ja mitte kedagi ei tohi depressiooni põdemise tõttu häbistada või alavääristada. See ei ole nõrga isiksuse tundemärk. Siiski on äärmiselt oluline selle probleemi korral abi otsida. Ilma sekkumiseta võivad sümptomid kesta nädalaid, kuid ja aastaid. Tegemist on haigusega, mis ei lase inimesel normaalset elu elada, näiteks tööl ja koolis käia ning muid igapäevatoiminguid teha. Depressioonis inimesel kaob huvi tegevuste vastu, mida ta muidu nautis, samuti võivad tekkida muud terviseprobleemid. Inimese aktiivsus väheneb, tekivad une- ja söömisprobleemid, langeb enesehinnang. Depressioon on kogu maailmas oluliseks majandustakistuseks, mis ei mõjuta mitte ainult seda põdevaid inimesi, vaid ka nende peresid, kogukonda, tööandjaid, tervishoiusüsteemi ja üldist riigieelarvet. Samuti on paljudes suure sissetulekuga riikides korraldatud uuringutest saadud kindlaid tõendeid selle kohta, et lapsepõlveaegse depressiooni ravimata jätmine võib avaldada täiskasvanueas olulist ja pikaajalist sotsiaalset ning majanduslikku mõju.
2008. aastal alanud majanduslangus suurendas kogu maailmas oluliselt depressiooni põdevate inimeste arvu, samuti vähenes eelarvekärbete tõttu psühhiaatriateenustele eraldatava raha hulk. WHO Euroopa piirkondlik direktor Zsuzsanna Jakab ütleb WHO brošüüri "Majanduskriiside mõju vaimsele tervisele" (2011) eessõnas, et praegune majanduskriis on vähendanud oluliselt majandustegevust, suurendanud töötust, viinud kinnisvaraturu langusesse ja suurendanud vaesuses elavate inimeste arvu. Selle tagajärjel on toimunud riigieelarvete oluline kärpimine ning paljud riigid seisavad silmitsi tervishoiu ja heaolu valdkonnas saabunud kokkuhoiuajastuga.
Perest ja sõpradest võib depressiooni põdevale inimesele olla tohutu abi. Ülemaailmse vaimse tervise päeva raames välja antud teabekogumik sisaldab faktipõhiseid juhiseid selle kohta, kuidas depressiooni korral abiks olla. Samuti võib pöörduda perearstide, vaimse tervise organisatsioonide, perede tugirühmade, eneseabirühmade ja psühhiaatriaspetsialistide poole, kes on valmis abivajajaid aitama.
Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon kutsub meediat üles harima üldsust sellel olulisel teemal ja levitama ühtlasi teavet ka selle kohta, et depressioon on ravitav.
Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon (WFMH) hakkas tähistama ülemaailmset vaimse tervise päeva 1992. aastal; tegemist on ainsa iga-aastase ja ülemaailmse teavituskampaaniaga, mis keskendub iga kord mõnele vaimset tervist ja psüühilisi häireid puudutavale teemale ning mida tähistatakse nüüd, 10. oktoobril enam kui 90 riigis kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teemapäeva raames korraldatavate ürituste ning programmidega.
Lisalugemist SIIT.
