Tehnoloogia areng, rahvastiku vananemine, inimeste muutuvad eelistused ja üha globaliseeruv majandus mõjutab kogu töötegemist. Muutused toimuvad digiajastul üha kiiremini ning ettevõtetel ja töötegijatel tuleb konkurentsis püsimiseks nende muutustega kaasas käia – ollakse sunnitud ümber mõtestama nii töötegija ja tööandja mõisteid kui ka seda, mida mõtleme töötamise all.
Tehnoloogia, sealhulgas andmed, seadmed, koostöövõrgustikud, suhtluskeskkonnad, asjade internet ja pilvetehnoloogia võimaldavad teha tööd uuel moel, hoides meid pidevalt tegevuses ja parandades meie töö tulemuslikkust. Tehnoloogia on juba praegu ja üha enam tulevikus organisatsiooni üks olulisemaid aluseid, mis teeb võimalikuks kõikide muude tegevuste toimumise.
Globaliseerumise ja tehnoloogia kiire arengu tulemusena on maailm muutumas ühtseks turuks, kus kauplevate ettevõtete puhul ei mängi enam suurt rolli nende asukohariik, keel, kultuur ega rahaühik. Edaspidi on ilmselt veelgi vähem oluline, kus asuvad töötegijad – ettevõtetel on võimalik otsida ja leida sobivate teadmiste ja oskustega töötegijaid üle maailma. Teisalt sunnib globaliseerumine ettevõtteid karmides konkurentsitingimustes eluspüsimiseks oma tegevust optimeerima – kulusid vähendama, töö tulemuslikkust parandama ning vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. On prognoositud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib 2020. aastaks Euroopas olla kuni 825 000 täitmata töökohta.
Sajandivahetuse paiku ja pärast seda täiskasvanuks saanud moodustavad mõne aasta pärast juba poole tööjõust. Nende jaoks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja selle võimaluste kasutamine iseenesestmõistetav ning nad tahavad elada ja töötada ajakohaselt. Nemad ja ka uuemad põlvkonnad on juba toonud organisatsioonidesse palju muudatusi. Tuleviku töötegija võib olla igaüks sõltumata east, kui ta on valmis oma mõtte- ja tegutsemisviisi tööturu muutustega kohandama.
Ajaga on muutunud ka ettevõtete ja töötegijate ootused ja eelistused ning käitumine ja tavad. Muutunud on viis, kuidas me suhtleme, koostööd teeme, infot otsime, õpime, õpetame, tehnoloogiat kasutame ja sisu toodame. Mitmekesised suhtlusvõimalused ja pilveteenused võimaldavad paljudel töökohtadel valida töötamiseks sobiva aja ja koha. Suhtlusvõrgustikud ja elektroonilised pilves asuvad töökeskkonnad võimaldavad ettevõtetel luua ja kasutada virtuaalseid ja ka rahvusvahelisi meeskondi, mis ajas pidevalt teisenevad.
Enamik töötegijatest ei arva enam, et peab väärtuse loomiseks istuma kontoris. Nii nooremad kui vanemad töötajad ootavad töölt tasakaalu ja paindlikke tingimusi. Näiteks on iseendale tööandjaks olemine Ühendkuningriigis 40 aasta kõrgeimal tasemel. Kontoris töötajatest on paljud arvamusel, et nad veedavad tööl liiga palju aega, näiteks ligi poolte USA isade arvates on nende töö- ja pereelu ühitamine keeruline.
Siiani on paindlikult töötamine olnud organisatsioonides teatud töötajate gruppidele vastutulek, kuid praegu arvatakse, et järgmise kümne aasta jooksul toimuvad selles põhjalikud muutused. Usutakse, et tulevikus on vähem jäiku hierarhilisi organisatsioone, kus töötatakse traditsioonilisel viisil – kus tööleping näeb ette täistööaja ja kontoris kohaloleku kohustuse. OECD hinnangul moodustavad ebastandardsed töövormid juba praegu ligikaudu kolmandiku kogu hõivest. Üha enam on organisatsioone, mis koosnevad selliste inimeste võrgustikust, kes täidavad paindlikult sobivast kohast ja sobival ajal konkreetseid tööülesandeid. Sellistes organisatsioonides ei toimu töötegemine tavapäraselt, kus tööandja kontrollib töötaja töötegemist, pigem toimub see usaldusel põhineva hankija-pakkuja või tellija-tarnija kombel.
Töökohad muutuvad peamiselt kohtadeks, kus käiakse koostöökohtumisi pidamas. On näha, et üha enam soovivad ettevõtted kokku hoida transpordikuludelt, samuti kontoripinnaga seotud kuludelt. Neid muutusi katsetanud ettevõtted on juba saavutanud positiivse muutuse töö tulemuslikkuses ja kulude kokkuhoius peamiselt tänu kontoripinna nutikamale kasutamisele. Samuti on vähenenud töölt eemalolek ja töötajate voolavus.
Tööturu osaliste ühine soov on suurem valikuvabadus ja iseseisvus oma töö tegemisel. Varem on töötegijatel olnud pikalt muutumatu stabiilne ja lineaarne karjäär. Nüüdne tööelu on rohkem tükeldatud, spetsialiseerunud ja keerukam. Inimeste tööelu koosneb juba praegu tõenäoliselt mitmest üksteisele järgnevast või samaaegsest lühiajalisest töösuhtest. Euroopa Liidu 28-s liikmesriigis on näiteks nende 25–34-aastaste osakaal, kes ühes kohas kümme aastast järjest töötavad, aastatel 2000–2014 vähenenud 17,5%-lt 12,5%-le. USA-s kestab 25–34-aastaste keskmine töösuhe kolm aastat, 55–64-aastaste puhul aga 10,4 aastat. Praegu tehakse samal ajal sarnase või erineva sisuga tööd ka mitmele tööandjale – variante on erinevaid ja see ongi tulevikutöö.
Tulevikutööteemalise arutelu jätkamiseks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal korraldab Sotsiaalministeerium Eestis rahvusvahelise kõrgetasemelise konverentsi "Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused", mis toimub Tallinnas 13.–14. septembril. Konverentsi peamine eesmärk on tutvustada praktilisi lahendusi, mis teevad tulevikutööga kohanemise oluliselt lihtsamaks. Konverentsi raames on Tallinna oodatud 400 osalejat ning üle 30 esineja üle maailma.
