Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 076 vaba ametikohta, mis on 38% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 631 445, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2515), töötleva tööstuse (1530) ja hariduse (1480) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr käesoleva aasta esimeses kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 32% olid avalikus sektoris. “Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim kinnisvaraga seotud tegevusaladel,” ütles ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (80%), sealhulgas Tallinnas (70%), järgnesid Tartu (6,2%) ja Ida-Viru maakond (2,7%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Valga maakonnas ning madalaim Jõgeva ja Hiiu maakonnas.
Esimeses kvartalis võeti tööle 50 013 ja töölt lahkus 44 193 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7%. “Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 4640 töötajat, mis moodustas 10% kõigist töölt lahkunutest,” lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
