Euroopa Komisjoni 16. jaanuaril esitletud uuringu kohaselt loodi aastatel 2002–2010 Euroopa Liidus 85% uutest töökohtadest väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Seega on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) roll uute töökohtade loomisel oluliselt suurem kui nende osa kogu tööhõives (67%). Nimetatud ajavahemikul kasvas tööhõive ELi ettevõtlusmajanduses keskmiselt 1,1 miljoni töökoha võrra aastas.
Tööhõive kasv VKEdes oli suurem kui suurtes ettevõtetes (vastavalt 1% ja 0,5% aastas). Vaid kaubandussektoris suurenes töökohtade arv VKEdes aastas 0,7% võrreldes suurettevõtete 2,2 protsendiga. Selle põhjuseks on suurte kaubandusettevõtete intensiivne kasv eelkõige mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi valdkonnas.
Kogu ettevõtlusmajanduse suurim töökohtade puhaskasv – 58% – oli aga kuni kümne töötajaga mikroettevõtetes.
Valdav osa uusi töökohti loodi ettevõtetes, mis olid tegutsenud alla viie aasta. Enam kui veerand (27%) uutest töökohtadest loodi äriteenuste valdkonnas tegutsevates uutes ettevõtetes ning 6% transpordi- ja sidevaldkonna uutes ettevõtetes.
Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani: "Praegusel Euroopa majanduse jaoks nii otsustaval ajal on näha, et väikeettevõtetest on üha kindlamalt saanud peamised uute töökohtade loojad. Nende oluline panus töökohtade loomisse näitab, et VKEde majanduslik tähtsus on suurem kui kunagi varem ning neid tuleks kõigil tasanditel toetada. On selge, et väikeste ja uute ettevõtete roll majanduskasvu taastamisel on määrava tähtsusega."
Uuringu tulemuste kohaselt on kriis avaldanud mõju kõigile ettevõtetele olenemata nende suurusest, kuid eriti raskes olukorras on mikroettevõtted. 2009.-2010. aasta majanduskriisi tõttu kahanes töökohtade arv VKEde sektoris aastaga keskmiselt 2,4%. Suurte ettevõtete seas oli sama näitaja 0,95% aastas. Tööhõive arengutendentsid olid 2010. aastal endiselt negatiivsed, kuid uuringu toimumise ajal oli lootust, et 2011. aasta näitajad on paremad. Neid ettevõtteid, kus kavatseti töötajaid 2011. aastal koondada, oli vähem kui neid, kus 2010. aastal töötajaid tegelikult koondati.
Kriisi negatiivsete mõjudena nimetas 62% ettevõtetest ka toodete ja teenuste nõudluse kahanemist. Sellele järgnesid maksetähtaegade pikenemine (48% ettevõtetest) ja lõpuks käibekapitali vähesus, mis mõjutas 31% vastanuist.
Uuring lähtub ettevõtete seas 2010. aasta lõpus toimunud küsitlusest, mis hõlmas ELi 27 liikmesriiki ja kümmet ettevõtluse ja uuenduse programmis osalevat riiki: Albaania, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Island, Iisrael, Liechtenstein, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi.
