Analüütikute hinnangul ei kajastu majanduskasvu aeglustumine veel palkades ja võib hakata kergitama kodumaiseid hindu.

Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5 protsenti ja oli 976 eurot. Tegevusalade arvestuses kasvas keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses ja omaniku liigi järgi arvestades välisomanikele kuuluvates ettevõtetes, vastavalt viiendiku ja kümnendiku.

Nii kiire palgakasv on vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega. Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist, teatas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Soosaarega nõustus rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Karin Kondor-Tabun: "Teise kvartali tagasihoidlikku majanduskasvu arvestades on palgatõus toimunud eeldatavalt ettevõtete kasumlikkuse arvelt, kuid tööviljakuse kasvuta on samas tempos palgakasvu jätkumine ebatõenäoline."

"Hindu saab reeglina tõsta keskkonnas, kus nõudlus seda võimaldab. Välisnõudluse kohta seda öelda saa. Seetõttu peab hoolikalt silmas pidama, et sisemaine hinnasurve väljapoole konkurentsivõimet ohustama ei hakkaks," teatas SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Majanduskasvu pidurdumine esimesel poolaastal pole palgakasvule seni mõju avaldanud, samas pole niivõrd kiire palgatõus pikemas perioodis tõenäoline, mistõttu võib lähiajal oodata palgatõusu protsendi püsimist madalamal tasemel, lisas Kondor-Tabun.

Soosaare sõnul on palgakasvu kiirenemine laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust. Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10-protsendiline tõus. Kui ettevõtted säilitavad suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka sellelähedase palga teenijaid.

Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped ning mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale. Selletõttu veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6 protsendilt teises kvartalis 15,4 protsendini ja ehituses 6 protsendilt 12,7 protsendini.

"Viimastes kvartalites aeglustunud majanduskasv ja vähenenud tootlikkus pole palgakasvule veel mõju avaldanud. Tööjõu ühikukulu kasv oli 2013. aasta esimesel poolel tempokas ja majanduses loodavast lisandväärtusest tööjõule kulutatav osa suurenes kasumite arvelt. Osaliselt on see selgitatav tööturu inertsusega. Tavaliselt kulub üks-kaks kvartalit, et tööjõukulu hakkaks vähenenud majandusaktiivsusega kohanema. Siiski võib 7-8 protsendilist palgakasvu pidada liiga kiireks tingimustes, kus ühe töötaja loodud toodang on aastatagusest keskmiselt väiksem," ütles Soosaar.

"Positiivne on see, et töötleva tööstuse ettevõtete mõõduka palgakasvu kõrval suurenes ka selle sektori lisandväärtus. Kuna 72 protsenti töötleva tööstuse müügikäibest on suunatud välisturule, siis tööjõukulude vaoshoidmine on kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9 protsenti. Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, sõnas Soosaar.

Samas Kondor-Tabun mainis, et vaatamata reaalpalga tõusu märgatavale kiirenemisele teises kvartalis on reaalpalk võrreldes laenurahal põhinenud kriisieelse palgakasvu tipuga kasvanud vaid tööstuses ning info ja side valdkonnas. Kõige suurem palgakorrektsioon on toimunud avalikus halduses, kus on reaalpalga kasv viimasel viiel aastal tarbijahindade tõusule alla jäänud 13 protsenti.

"Juba mitmendat kvartalit järjest palgakasvu kiirenemine viitab selgelt tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Tööpuudus on langenud alla tasakaalulise määra ning ka see survestab palgakasvu. Suurenevad palgad võivad aga nõudluse kasvu kaudu hakata kodumaiseid, eelkõige just teenuste hindu kergitama," ütles Mertsina.