Majanduskasvu aeglustumisest tingitud inflatsiooni alanemine oli oodatav ning mingit üllatust seal ei olnud, ütlesid Eesti kommertspankade analüütikud.
"Tarbijahinnaindeksi alanemises aastases võrdluses alla kolme protsendi midagi üllatavat ei olnud, sest majanduskasvu aeglustumisest tingitud inflatsiooni alanemist sellel aastal ootasid ju peaaegu kõik. Lisaks sellele oli ju ka tarbijahinnaindeksi 3,1 protsendi suurune muutus aprillis kolme protsendi rajajoonele üpris lähedal," ütles LHV majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
"Kui augustikuu tarbijahinna dünaamikast midagi üllatavat otsida, siis minu jaoks oli selleks alkohoolsete jookide ja tubaka odavnemine võrreldes juuliga 0,7 protsenti ja üldise hinnataseme jäämine juuliga samale tasemele vaatamata toidu odavnemisele 1,4 protsenti," märkis Vitsur.
Kuigi eelnevatel kuudel 3,1 ja 3,8 protsendi vahel kõikunud tarbijahinnaindeks vastas päris hästi LHV inflatsiooniootustele selleks aastaks, võib praegust majanduslikku surutist arvestades Vitsuri sõnul siiski arvata, et aasta lõpukuudel inflatsioon enam seitsme esimese kuu tasemele ei tõuse ning LHV-l tuleb aastaprognoosi paari protsendikümnendiku võrra korrigeerida.
"Kõige suuremaks hetke riskiks tarbijahinna tasemele pean plahvatuslikku olukorda Süürias ja selle mõju energiakandjate hindadele," ütles Vitsur.
"Kuivõrd Venemaal, Ukrainas ja Kashastanis oli sellel aastal tunduvalt parem teraviljasaak, siis teraviljaturult sellist survet nagu möödunud aastal toiduainete hindadele ootata pole," prognoosis majandusekspert. "Samas pole vaatamata mõne areneva maa majanduskasvu aeglustumisele kasvav nõudlus toiduainete järgi maailmast kuhugi kadunud, mistõttu üldise foonina jääb surve toiduainete hindadele ikkagi püsima."
SEB ootus augusti inflatsiooni osas oli 0,2-protsendiline tõus võrreldes eelmise kuuga, mis oleks tähendanud 3,1-protsendilist aastakasvu. "Inflatsiooni alanemine oli oodatav ning üllatust ei olnud. Aastaprognoosi see ei muuda, see on endiselt 2013. aastaks 3,2 protsenti," ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.
Kuist hinnatõusu hoidis Arumäe sõnul tagasi augustile iseloomulik toiduainete hindade odavnemine. "Samuti kallines kuu jooksul nafta hind üsna vähe ning oli jätkuvalt allapoole eelmise aasta taset ja suurim aastast inflatsiooni alandav tegur," märkis ta.
Järgnevatel kuudel langeb aastane inflatsioon veelgi madalamale, prognoosis analüütik. Peamisteks teguriteks aastases inflatsioonis jäävad endiselt toit ja eluasemekulud, viimane veidi väheneva panusega aasta lõpu poole.
"Meie ootus on inflatsiooni järk-järguline alanemise trend, mis kogub aastases horisondis hoogu. Selle trendi ümber kogeme siis ajutisi hüppeid üles ja alla, mida mõjutavad spetsiifilised ja sesoonsed tegurid," ütles Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
"Järgmise aasta esimeses pooles näeme alla 2,5-protsendilist hinnakasvu. See on Euroopa mõistes aga kõrge tase," märkis Palm.
Eesti hinnakasvu spetsiifilised tegurid, sealhulgas energiahindade mõju, peaksid Palmi sõnul tasapisi taanduma. "Alanevad energiahinnad ja konjunktuur välisturgudel mõjutavad hinnakasvu laiemalt, sealhulgas ka toiduainehindu," ütles Palm.
Palmi sõnul on üks peamine põhjus, miks näiteks põhjanaabri Soome inflatsioon on alanenud Eestist kiiremini, seotud naabri pea nullilähedase eluasemekulude aastakasvuga. "Eestis on eluasemekulude aastakasv alanenud aasta alguse pea 10 protsendilt tänaseks kaheksale protsendile ning see trend toetab inflatsiooni aeglustumist ka edaspidi."
Täiendavalt on Palmi sõnul panustanud Eesti kõrgesse hinnakasvu toiduainehinnad, mis on erinevalt möödunud aasta 3,9-protsendilisest aastakasvu tempost kasvanud tänavu koguni ligikaudu viie protsendi tempos. "Siin me põhjanaabrist ei eristu. Kui on võimalus eksportida toodet kõrgema hinnaga, siis see mõjutab kahtlemata ka kohalikul turul müüdava toodangu hinda," ütles ta. Euroalas on toiduainehindade kasv kolme protsendi lähedal, Lätis ja Leedus ligi 2,5 protsenti aastases arvestuses.
"Süüria kriisiga seoses ootasime survet energiahindadele ning see leidis kajastust ka augusti inflatsioonis. Oodatust suurem mõju toiduainehindade läbi kompenseeris hinnasurved ning võrreldes eelnenud kuuga hinnakasv ei kiirenenud," ütles Palm. Energiahindade mõju võib nõrgeneva euro vahetuskursi juures kanduda edasi septembrisse.
"Hooajaliselt on augustis-septembris tunda tavaliselt hinnasurvet ka riiete ja jalatsite kategoorias. Augustis ootuspäraselt ka hinnad võrreldes juuliga kasvasid," märkis Palm. Samas suures plaanis on hinnad kasvanud selles sektoris tema sõnul viieprotsendilises tempos, mis on naabritest juba märksa kiirem.
"Tarbijahindade kasv augustis aeglustus, nagu ootasime," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. "Viimati oli hinnakasv alla kolme protsendi täpselt kolm aastat tagasi, kuid siis vastupidiselt praegusele inflatsioon hoogustus."
Nagu tavaliselt mõjutasid aastases võrdluses hinnakasvu augustis enim toidule ja eluasemele tehtud kulutused. Toiduainete hinnad kasvasid aastases võrdluses 4,2 protsenti, kuid juuliga võrreldes hinnad langesid. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel vähenesid maailmaturu toiduainete hinnad aastases võrdluses 5,1 protsenti ja juuliga võrreldes 1,9 protsenti. Kõige enam on aastases võrdluses vähenenud maailmaturul teravilja ja suhkru hind, vastavalt 19 ja 18 protsenti. Piima ja liha hind on maailmaturul aga tõusnud.
"Jätkuvalt panustasid negatiivselt hinnakasvu transpordile ja sideteenustele ja –kaupadele tehtud kulutused," ütles Mertsina. Mootorikütuse hind langes Eestis aastases võrdluses 4,7 protsenti, kuid juuliga võrreldes oli augustis kütus kallim 0,5 protsenti. Maailmaturu toornafta hind on tõusnud alates juuni lõpust, kui eskaleerusid pinged Lähis-Idas. Naftahinna tõus või langus lähiajal sõltub oluliselt määral otsustest Süüriasse sõjalise sekkumise kohta, mis võiks veelgi pingestada olukorda Lähis-Idas ja häirida naftaga varustamist.
Mertsina sõnul on käesoleval aastal tasapisi suurenenud tervishoiu, vaba aja ning väljas söömisele ja majutusele tehtud kulutuste mõju hinnakorvis. Kui jaanuaris oli nende kulugruppide mõju hinnakasvu alla kuue protsendi, siis augustis juba ligikaudu veerand. Tervishoiuhinnad kasvasid augustis aastases võrdluses 7,1 protsenti ning väljas söömise ja majutuse hinnad 7,6 protsenti. Tervishoiuhindade kasvu taga on peamiselt aasta alguses kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiidi- ja voodipäeva tasu.
"Eesti tarbijate hinnakasvu kartused on käesoleval aastal vähenenud," märkis Mertsina. "Kuigi väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on vähenemas, avaldab üha kiiremini kasvav palk survet kodumaiste hindade kasvuks."
Swedbank ootab selleks ja ka järgmiseks aastaks hinnakasvu aeglustumist vastavalt augusti lõpus avaldatud prognoosile, mille kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 3,3 ja tuleval aastal 2,8 protsenti.
