Statistikaameti andmetel aeglustus inflatsioon novembrikuu 21,3 protsendilt detsembris 17,6 protsendini. Novembriga võrreldes langesid hinnad 0,1 protsenti, euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul energia panuse vähenemise tõttu 9,2 protsendini.
Eelmise kuuga võrreldes tõi energiahindade langus ja aastatagune kõrge võrdlusbaas kaasa inflatsiooni jõulisema aeglustumise. Kui augustikuise hinnatipu ajal oli energia hinnatõus pea kolmekohaline, siis detsembris oli see vaid 24 protsenti. Venemaa naftale hinnalae kehtestamise ning maailmamajanduse kasvuväljavaadete nõrgenemise tulemusena alanes nafta hind detsembris aasta madalaimale tasemele ning hakkas selgemalt avalduma ka kütuse jaehindades. Sarnast arengut võis täheldada ka Euroopa gaasiturul, kus gaasi hulgihind alanes Ukraina sõja eelsele tasemele. Tõenäoliselt jäi meil ka ahjukütte hindade kõrgtase eelmise aasta lõppu. Kuigi elektri börsihind tõusis detsembris tootmisvõimsuste ebapiisavuse tõttu kõrgele, tasakaalustasid selle mõju kodutarbijatele valitsusepoolsed energiahindade leevendusmeetmed.
Kogu aasta väldanud toidu kallinemine jätkus ka detsembris. Toit on aastaga kallinenud 30 protsenti ning ilmselt pole edasisest hinnatõusust pääsu ka selle aasta alguses. Toidutootjate ja jaekettide marginaalid on langenud väga madalale, viidates et sisendite jõuline kallinemine ei ole lõpphindadesse kogu ulatuses jõudnud.
Teenuste ja tööstuskaupade hindu kajastav baasinflatsioon on viimastel kuudel stabiliseerunud 12 protsendi juures. Majanduskonjunktuuri jahenemine ning tarbijate kindlustunde langus muudab kaupmeestel hindade tõstmise edaspidi keerulisemaks.
Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 19,4 protsenti, mis on 0,1 protsenti madalam võrreldes rahandusministeeriumi suveprognoosiga. Kuigi jaanuaris võib inflatsioon ajutiselt kiireneda, ilmestab järgnevaid kuid hinnatõusu aeglustumise trend, mida soosib eelkõige aastatagune kõrge võrdlusbaas. Ühekohalist inflatsiooni võib oodata suvekuudel.
