Homme toimub Brüsselis esimene Eesti juhitav ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (Ecofin) kohtumine. Rahandusminister Toomas Tõniste annab kohtumisel ülevaate Eesti eesistumise tööplaanist. Eesti keskendub järgneval kuuel kuul algatustele, mis aitavad tugevdada ELi finantssektorit ning moderniseerida maksupoliitikat vastavalt digivaldkonna arengutele. Samuti on Eesti eesmärk jõuda aasta lõpuks kokkuleppele Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves.
"Euroopa Liidu Nõukogu juhtimine on Eesti jaoks unikaalne võimalus ja vastutus ühekorraga," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Suhtume sellesse asjakohase hoole ja pühendumisega. Rahandusvaldkonnas on olulisemad liikumissuunad seotud panganduse ja kapitaliturgude liidu, maksunduse ning Euroopa Liidu ressursside planeerimise ja kasutamisega. Eesti huvi nii nendes teemades kui üldiselt on viia Euroopa Liitu ühtselt edasi."
Maksuvaldkonnas on põhirõhk suurtel ja süsteemsetel muutustel. "Suurem osa praegu kehtivaid rahvusvahelisi maksureegleid töötati välja aastakümnete eest, kui tänaseid digivaldkonna arenguid ei osatud veel ette näha. Range juhindumine sellest, kus füüsiliselt tulu teenitakse, maksusüsteemis pikas perspektiivis enam ei toimi. E-majanduse puhul on väärtuse tegelikku tekkekohta väga raske määratleda, mistõttu tuleb meil asuda süsteemi reformima," kommenteeris rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler ning maksuküsimuste eesistumise teemajuht Dmitri Jegorov. Ta lisas, et Eestile kui eesrindlikule e-riigile on nende arutelude juhtimine väga oluline. Digivaldkonda puudutab otseselt ka Eesti eesistumise ajal arutatav käibemaksu e-kaubanduse pakett.
Jegorov tõi lisaks välja, et eesistumise ajal on Eesti vedada mitmed algatused, mis aitaksid muuta Euroopa maksusüsteemi läbipaistvamaks. Näiteks tutvustab Euroopa Komisjon juba homsel Ecofini kohtumisel plaani muuta maksukonsultantide jaoks kohustuslikuks teabe jagamine oma maksualaste nõustamiste kohta ning töötada selles küsimuses välja ka riikidevaheline infovahetus.
Eesti eesistumise üheks prioriteetseks teemaks on ka ELi 2018. aasta eelarve, kus Eesti roll on Euroopa institutsioonidega koostöös saavuta aasta lõpuks kokkulepe. Eesti eelarveläbirääkimiste eriesindaja Märt Kivine sõnul on ülesandeks leida tasakaalupunkt 28 liikmesriigi huvide, Euroopa Komisjoni eelarvettepaneku ja Euroopa Parlamendi visiooni vahel. "ELi eelarve on tehniliselt keeruline ja poliitiliselt väga tundlik instrument, mida võib pidada ka Euroopas valitsevate meeleolude termomeetriks," sõnas Kivine. "Eesti kui eesistuja usub, et Euroopal on julgust ja tahet jätkata solidaarselt liidu tugevdamist ning loodame, et eelarve saab seda täies mahus toetada." Esimene eelarvedebatt Euroopa Parlamendiga seisab ees juba sel neljapäeval, 13. juulil.
Lisaks on Eesti jaoks olulised mitmed finantssüsteemi tugevdavad seadusandlikud algatused, mille eesmärk on tugevdada ühisturgu ja selle kaudu kogu Euroopa majandust. "Nii pangandusliidu kui ka kapitaliturgude liidu erinevate algatuste lõppeesmärgiks on tugevam Euroopa ühisturg, ühtsemad rahastamisvõimalused ja parem vastupidavus kõikvõimalikele tulevastele kriisidele," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross, kes juhib eesistumise ajal finantspoliitikaga seotud teemavaldkonda.
