Eesti Panga ökonomistide analüüsist lähtub, et Eestis on alampalga tõus aidanud kaasa rahalise ebavõrdsuse vähenemisele – miinimumpalga tõstmine on ülekandeefektidega kiiremini suurendanud alla mediaanpalga saavate inimeste sissetulekuid.
Eesti Panga 14 aastat hõlmav analüüs näitab, et alampalga tõusu mõju on suurem väiksemat palka saavatele ja see väheneb tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale. Näiteks tõuseb viiendal protsentiili palgasaajate palk alampalga 1 protsendilise kasvu korral ligikaudu 0,6 protsenti ning 10. protsentiilis 0,5 protsenti, kirjutab Eesti Pank oma ajaveebis.
Alampalga ülekandeefektid on kõige suuremad 20. protsentiilis ja vähenevad siis üsna kiiresti sedamööda, kuidas palk mediaanini jõuab. See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga 1 eurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11 sendist tõusu.
Lisaks on Eesti Panga andmetel ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45-aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45-aastaste palgasaajate puhul. Seega on alampalga ülekandeefektid tugevamad nendes demograafilistes gruppides, kus palgad on üldjuhul madalamad. See tähendab aga ka, et alampalga tõus on aidanud vähendada soolist ja vanuselist palgalõhet Eestis. Palgajaotuse alumises osas olid ülekandeefektid üleilmse majanduskriisi ajal ehk aastatel 2008–2010 väiksemad kui enne või pärast kriisi.
Alampalga tõus võib lisaks alampalka teenivate töötajate – 3–5 protsenti kõigist täisajaga töötajatest – palkadele mõjutada ka nende töötajate palkasid, kes teenivad alampalgast enam. Seda efekti nimetatakse ülekandeefektiks (spill-over effect). Positiivsed ülekandeefektid teistele palgasaajatele võivad aset leida, kuna madala kvalifikatsiooniga töötajad asendatakse kõrgekvalifikatsioonilistega, alampalka kasutatakse võrdlusbaasina palgakujunduses või kuna tööandjad soovivad säilitada teatud suhteliste palkade hierarhiat ettevõttes. Seega võib alampalga tõus märkimisväärselt mõjutada palgajaotust ja selle kaudu ka keskmise palga tõusu.
Eesti Panga ökonomistid Simona Ferraro, Jaanika Meriküll ja Karsten Staehr analüüsisid, kuidas on alampalga tõstmine mõjutanud Eestis nende töötajate palkasid, kes teenivad alampalgast rohkem. Uuringu tulemustest kirjutasid kokkuvõtte Jaanika Meriküll ja Karsten Staehr.
Uuringus kasutati statistikaameti tööjõu-uuringu mikroandmeid aastatest 2001–2014. Uuringus analüüsiti Eesti residentidest täistööajaga palgasaajaid, see tähendab et välja jäeti osalise tööajaga töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja välismaal elavad töötajad. Kasutati netopalka ehk palgasummat, mille töötaja saab kätte pärast makse. Kuna alampalk kehtestatakse brutosummas, teisendati alampalk tulumaksusüsteemi põhimõtete alusel netoväärtusesse. Valim hõlmas suhteliselt pikka perioodi, mistõttu oli võimalik uurida, kas alampalga mõju palgajaotusele muutub äritsükli jooksul. Seejuures pöörati erilist tähelepanu mõju erinevustele üleilmsele majanduskriisile eelnenud buumi ajal, kriisiaastatel ning kriisile järgnenud taastumise ajal.
