Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et Balti riikide võrdluses on kõige rohkem sääste Eesti inimestel (83%), Leedus on raha kõrvale pannud 66% ja Lätis 53% elanikest. Säästmiskäitumises on 2011. aastaga võrreldes näha paranemist – rahalise puhvrita inimeste osakaal on kahanenud kõigis kolmes Balti riigis.
Enamus Balti riikide elanikest on nõus, et raha kõrvalepanek on oluline ja see hoiak pole viimase kolme aasta jooksul muutunud. "Võrreldes tänavuse ja 2011. aasta uuringu tulemusi, saab positiivse trendina välja tuua, et inimeste teod tulevad järjest enam hoiakutele järele ning see kajastub ka kasvanud säästjate hulgas," ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
Kuigi säästjate üldine arv on kasvanud, jäävad arveldusarvele kogunenud summad Eesti, Läti ja Leedu elanikel enamasti alla 1000 euro. Tõsiste ootamatustega toimetulekuks, olgu selleks näiteks töökaotus, enda või lähedase pikemaajaline haigus, töövõimetus, võiks inimesel ideaaljuhul olla 3-6 kuu jagu rahalist puhvrit. Tänavu esimese poolaasta keskmine netokuupalk oli Eestis 790, Lätis 551 ja Leedus 527 eurot. "Võrreldes keskmist rahatagavara suurust ja sissetuleku tasemeid Baltikumis, võib öelda, et inimesed saaksid sissetuleku kadumisel säästude toel hakkama vaid 1-2 kuud," tõdes Maripuu.
Säästmise viisid on viimaste aastate jooksul jäänud suuresti samaks. Arvelduskontol säästude hoidmine on Baltikumis kõige levinum säästmise viis. Seda eelistab 76% Eesti, 44% Leedu ja 33% Läti elanikest. Lisaks on igal viiendal Balti riigi elanikul säästud, mida hoitakse kodus sularahana.
Keerulisemaid finantsinstrumente kasutavad eraisikud Baltikumis vähe. "Näiteks investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse ja fondidesse on kõigis kolmes riigis äärmiselt tagasihoidlik. Ühest küljest ei ole ilmselt elanike säästud investeerimiseks veel piisavad, teisalt on siin kindlasti ruumi investeerimisalase teadlikkuse ja finantshariduse taseme tõstmiseks," selgitas Maripuu.
Kolmes riigis kasutavad säästjad raha kõrvalepanekuks peamiselt kahte viisi: säästetakse tarbimisest ülejääv summa või pannakse iga kuu kõrvale kindel protsent sissetulekust. Leedus jagunevad mõlemad variandid pea võrdselt (vastavalt 41% ja 39%). Eesti ja Läti puhul on säästmisviiside erinevused suuremad – eestlased panevad pigem kõrvale tarbimisest ülejääva summa (45% säästjatest), lätlased eelistavad säästa kindla protsendi sissetulekust (samuti 45%).
Igakuiselt säästetav summa on Baltikumis enamasti 5-10% sissetulekust – kuni kümnendik sissetulekust õnnestub igakuiselt kõrvale panna 64% Leedu, 90% Läti ja 61% Eesti säästvatest inimestest. Peamiselt panevad inimesed raha kõrvale mustadeks päevadeks (67% lätlastest ning 62% eestlastest ja leedulastest). Teisel kohal on säästmine suuremate kulutuste tarbeks, nagu reisimine või kulukam planeeritud ost, järgnevad kodu soetamise või remontimisega ning lastega seotud kulutused ja pensioniks säästmine. Mitte-säästmise peamise põhjusena tuuakse sarnaselt 2011. aastale välja ebapiisav sissetulek. Samas tunnistas enamik – 69% Leedu, 60% Läti ja 56% Eesti elanikest, et vähemalt kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada.
"See näitab, et tegelikult on säästmise puhul oluline inimeste mõtteviis ja harjumused. Ilmselt saaksid Baltikumi elanikud parema finantsalase ettevalmistuse ja nõustamise korral ise oma majanduslikku seisu ja rahaasjade juhtimist parandada. Piisav rahaline puhver on oluline, et tagada endale nii pika- kui lühemaajalises perspektiivis kindlustunne ja suurem majanduslik vabadus. Rahalise tagavara kogumist võib alustada ka väikestest summadest ja alustuseks piisab ehk nõuandest kulutada seda, mis jääb üle säästmisest, mitte säästa seda, mis jääb üle kulutamisest. Tarbimise ja säästmise vahel tuleks leida mõistlik tasakaal," võttis Maripuu kokku Balti-ülese säästu-uuringu tulemused.
Uuringus osales kokku 3070 Baltimaade elanikku vanuses 15-75 eluaastat.
