Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega.
Majandust veab alla eksport
Eesti majanduse käekäik pole viimase kahe aasta vältel olnud just roosiline. Kui kõrvutada meie sisemajanduse koguprodukti suurust 2023. aasta lõpus languseelse ajaga 2021. aasta viimases kvartalis, siis on Eesti majandus kahanenud 7% võrra. Rahalises väärtuses on see mitusada miljonit eurot. Sügaval majanduslangusel on üks üsna selge põhjus – see on Eesti ekspordi nõrkus. Läbi aastate on eksport moodustanud Eesti SKPst umbes 80%, mis annab aimu, kui suur osa Eesti ettevõtetest ja inimestest on otse või kaude seotud sellega, et suudaksime välismaalastega kaupa teha. Kui teine SKP alustala, eratarbimine, oli 2023. aasta lõpus 2021. aasta lõpuga samal tasemel ja investeeringud isegi 12% suuremad, siis eksport oli kahe aastaga kukkunud lausa viiendiku võrra.
Eesti ekspordi nõrkus on seotud sellega, mis toimub meie peamistel sihtturgudel, ennekõike Põhjamaades, Soomes ja Rootsis. Ekspordi vabalangus ühtib ajaliselt Euroopas aset leidnud suurte intressitõusudega, mis on olnud eriti valulikud just meie kaubanduspartnerite jaoks. Nimelt kui Eestis moodustab majapidamiste koguvõlg nende aastasest sissetulekust umbes 80%, siis Soomes on vastav suhtarv 150%, Rootsis 200% ja Norras 250%. Seetõttu on ilmselge, et intressimaksete suurenemine mõjutab Põhjamaade majandusi oluliselt enam kui Eestit ja vaatamata suurematele sissetulekutele ei ole sealsetel majapidamistel hetkel just üleliia vaba raha, mida kulutada. Kõige valusam on intressitõusude mõju olnud Soome ja Rootsi kinnisvaraturule, kus tehinguaktiivsus on ülimadal ja uute ehitusprojektide arv kukkunud 60-70%. Eesti eksport Põhjamaadesse on aga olnud suhteliselt enam seotud just ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Praegune konjunktuur Eesti valmismajade-, akende-uste- ja mööblitootjaid ei soosi.
Ekspordi langus on jätkunud
Kahjuks pole positiivset muutust ekspordis veel toimunud ka sellel aastal. Viimati avaldatud numbrid Eesti ekspordi kohta jaanuaris, näitavad selle 11% kahanemist mullusega võrreldes. Seejuures oli meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi suunal langus veelgi suurem, vastavalt 16% ja 22%. Kaupadest mõjutas ekspordistatistikat enim elektrienergia ja kütuste müügikäibe vähenemine viiendiku võrra, kuid siin mängis rolli ka energiakandjate hinnalangus. Majandusele märksa tõsisemat mõju avaldas metalltoodete ekspordi 25% ja puittoodete ekspordi 17% vähenemine. Nii puit kui metallkonstruktsioonid on olnud oluline tootmissisend Põhjamaade ehitusettevõtete jaoks, kes praeguse turukonjunktuuri juures neid kaupasid ei vaja. Ligi neljandiku võrra mullusest madalam oli jaanuaris ka mitmesuguste tööstustoodete eksport, mis ennekõike kajastab Eesti majatööstuse raskuseid kaubale ostjate leidmisega.
Kui otsida mingisuguseid positiivseid märke Põhjamaade kinnisvaraturgudel, siis tundub, et vähemalt jalad on hakanud seal põhja puutuma. Selleaastased ehitusmahud saavad seal küll olema isegi väiksemad, kui 2023. aastal, ent positiivse poole pealt on peatunud kinnisvara hinnalangus. Koos oodatava intressimäära kärpega annab see ostjatele ehk esimese signaali, et taas võib hakata mõtlema kodu soetamise peale. Arvestades, seda kuivõrd madalad on vahepeal olnud tehingumahud, siis ühel hetkel võiks Põhjamaade turgudel oodata tõelist buumi. 2024. aastal see siiski vaevalt juhtub.
Teenuste ekspordil läheb hästi
Ent olukord ekspordirindel pole ühtlaselt halb. Nimelt on nõudlus kukkunud tõesti järsult Eestis valmistatud kaupade järele, kuid teenuste puhul on pilt hoopis teistsugune. Vastupidiselt püstitati eelmise aasta neljandas kvartalis teenuste ekspordi kõigi aegade rekord, kui neid müüdi välisresidentidele 3,1 miljardi euro eest. Seda oli 5% enam, kui 2022. aasta neljandas kvartalis. 2023. aasta kokkuvõttes kasvas teenuste eksport koguni 9%. Teenuste tähtsuse suurenemine ekspordis on seejuures märksa pikemaajalisem trend. Viimase viie aasta vältel on teenuste eksport suurenenud 75%, kasvades seega umbes kaks korda kiiremini kui kaupade eksport.
Kui kaupade ekspordis on Eesti toetunud traditsioonilistele alade nagu puidu-, metalli- või masinatööstus, siis teenuste puhul on alustalaks saanud siinne IT ja tehnoloogiasektor. Info ja side sektoris tegutsevad ettevõtted andsid mullu enam kui 30% Eesti teenuste ekspordist, sh programmeerimise ja IT teenuste pakkujad 25%. Viis aastat tagasi oli nende osakaal alla 10%. Kokku müüsid sel alal tegutsevad ettevõtted mullu välisresidentidele teenuseid ligi 3 miljardi euro eest. See on pea 10% kogu Eesti ekspordist!
Ekspordi tulevik
Tulles tagasi väliskaubanduse “suure pildi” juurde, siis vaatamata teenuste edukale müügile, ei ole ekspordi laiapõhjaline taastumine kiire tulema. Kui vaadata majandusprognoose, mis on visandatud Eesti peamistele kaubanduspartneritele selleks aastaks on tulemuseks “nulliring” – kasvu ei ennustata ei Soome, Rootsi ega Saksamaa majandusele. Kuigi kõiki ootuste kohaselt hakkavad keskpangad suvel intressimäärasid kärpima, siis ei muuda laenamise odavnemine majandussentimenti üleöö. Nii võtab investeerimisaktiivsuse taastumine aega ja jalga saavad puhata ka Eesti eksportöörid. Teisalt on õhus kevadisi märke majanduskliima soojenemise kohta, mis süstib ettevõtjatesse optimismi ja annab lootust, et keerulisemad ajad suudetakse üle elada. Aasta teises pooles võiks paremate aegade märke leida juba ka ekspordistatistikast.
