Inflatsiooni lükkavad endiselt ülespoole peamiselt pakkumispoolsed tegurid. Septembris oli hinnatõus energiahindade mõjul aastavõrdluses 6,6%. Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem. Samuti kanduvad hinnamuutused Eestis lõpptarbija hindadesse kiiremini kui mujal.
Energia ja toidu osakaal Eesti tarbimiskorvis on ligikaudu kolmandiku võrra suurem kui euroalal keskmiselt. Eestis moodustab energia tarbimiskorvist 12,5%, euroalal aga 9,5%. Toidu osakaal on vastavalt 29% ja 22%. Seetõttu on toidu ja energia kallinemise otsene mõju Eesti hinnatõusule suurem kui euroalal keskmiselt.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jõuab Eestis energiahindade muutus tarbijani kiiremini ning on ka kõikuvam. Selle taga võib ühe põhjusena olla börsihinnaga lepingute suurem osakaal, mis on aasta-aastalt kasvanud ja sellised lepingud on praegu umbes pooltel kodutarbijatest. Septembri hinnatõusust moodustasid kütused ja energia ligikaudu 60%, ning elektrihinna roll kogu hinnatõusus oli umbkaudu 40%.
Paljude energiatoodete hinnad on praegu kõrged. Nafta hind tõusis oktoobri alguses viimase viie aasta tippude juurde ning suurendab aastavõrdluses hinnakasvu ka lähikuudel (aasta tagasi oli nafta hind poole madalam). Viimase nädala jooksul kiirelt kallinenud maagaasi osa keskmises tarbijakorvis on suhteliselt väike, samas gaasi kütusena kasutavaid inimesi võib see mõjutada üsna palju. Samuti avaldab gaasi hinnatõus kaudset mõju teistele energiatoodetele, nagu elektrile ja toasoojale. Gaasi hinnatõus kandub majapidamiste kulutustesse eeloleval küttehooajal.
Lisaks on tarbijahindadesse jõudnud rohkem ka toidutoormete, sh teravilja ja õlikultuuride, kallinemine maailmaturul, mis hakkas kiirenema juba suvel. Septembris tõusid toidukaupade (sh alkoholi ja tubaka) hinnad 2,9% ning selle mõju on tunda ka neljandas kvartalis.
