Krediidiinfo AS värskest Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2014. aasta teisel poolel maailmas toimunud tormilised sündmused ei ole Eesti ettevõtjate head maksekäitumist mõjutanud – nii võlgadega ettevõtete arv kui ka võlasummad püsivad stabiilsel tasemel. Täiendavaid riske ei võeta, märksõnadeks on alalhoidlikkus ja status quo säilitamine.
Nii maksehäiretega kui ka maksuvõlgadega ettevõtete koguarv on jäänud aastaga praktiliselt samale tasemele, vähenemine toimus vaid 1% piires. Maksehäiretega on 2 799 ja maksuvõlgadega 3 932 ettevõtet.
Samas on ettevõtete omavahelised võlasummad (maksehäired) pärast hüppelisi vähenemisi taas veidi suurenenud (4%), moodustades kokku ligi 44 miljonit eurot.
Kolmveerand maksehäirete kogusummast kuulub kahele sektorile – üle poole (24 mln eurot) kinnisvara ning 18% (8 mln eurot) veondus ja laondus sektorile. Mõlemas valdkonnas toimus ka maksehäirete summade suurenemine vastavalt (17,3% ja 0,9%).
Maksuvõlad ehk ettevõtete võlad riigi ees vähenesid ligi 15% ja moodustasid kokku 34,3 mln eurot. Enim kahandasid maksuvõlgu finants- ja kindlustustegevus (-65,4%), elektrienergia (-58,7%) ning teenindavad tegevused (-54%).
Statistika põhjal on välismõjudest enim räsida saanud põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi sektor, kus aastaga suurenesid võlasummad nii teistele ettevõtetele (49%) kui ka riigile (ligi 7%). Sektorile kuulub ka suurim keskmine maksehäirete summa – 2 540 eurot.
Turul valitsevat alalhoidlikkust kirjeldab hästi kõrge krediidiriskiga ettevõtete väga väike osakaal (10,7%), mis tavapärase konkurentsi tingimustes peaks püsima 12-15 protsendi piirides. Samal ajal on teistest valdkondadest kaks korda kõrgema krediidiriskiga (22,3%) jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal neljandal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo hinnangute, Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 73 807 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Täismahus uuringuga saab tutvuda SIIN.