Kuigi Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on veel vara uue valitsuse majanduspoliitikat kommenteerida, tuleks keskpikas perspektiivis hoida eelarvetasakaalu, kuna Eesti majanduse volatiilsuse tõttu vajame me rohkem puhvreid kui mõni teine riik, kirjutab Postimees.
"Meie seisukoht on, et eelarvetasakaalu eesmärgistamine keskpikas perspektiivis on õige, sest võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on meie majandus volatiilsem, mistõttu vajame rohkem puhvreid kui mõni teine riik. Meie demograafia ei ole nii hea, mis tähendab, et võrreldes praegusega on meil tulevikus vähem töökäsi ja rohkem abivajajaid," rääkis Hansson lehele.
"Tulevikus saab meil eelarve koostamine raskem olema," toonitas Eesti Panga president. "Kui Eesti majandus areneb edukalt ja me kasvame, siis on meil edaspidi saada vähem euroraha kui praegu. Praegu saab meie eelarve aastas 2–2,5 protsenti SKT-st tasuta raha."
Hanssoni sõnul ei vaja Eesti riik ka lühiajaliselt lisastiimuleid. "Kui vaadata lühiajaliselt, siis on Eesti majandus praegu eripalgeline. Ühest küljest ei ole majandusnäitajad just väga tugevad. See otsekui viitab asjaolule, et oleme madalseisus. Teisest küljest, kui vaadata tööturunäitajaid, paistab, et meie majandus kuumeneb üle – kõrge tööhõive, palgad kasvavad, töötuse määr on suhteliselt madal, ettevõtted kurdavad eelkõige tööjõupuuduse üle ja vabu töökohti on väga palju."
Ta lisas, et kõik need näitajad viitaksid klassikaliselt sellele, et majandus hakkab kasvama üle oma potentsiaali. Kui lühiajaliselt seda veel stimuleerida, siis palgasurve suureneks, ettevõtete kasumlikkus oleks veelgi rohkem löögi all. Mida vähem kasumlikkust, seda väiksem on ettevõtete investeerimisvõimalus ja seda madalam on tulevikus kasvupotentsiaal, märkis Hansson.
