Rahandusministeeriumi andmetel laekus oktoobri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,36 miljardit eurot ehk 85,1 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,41 miljardit eurot ehk 82,3 protsenti kavandatust. Septembri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 84,6 miljoni euroni.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 6,36 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 5,1 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,28 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 84,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 89,9 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta kümne kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 85,6 protsenti ja 79,1 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena laekus kümne kuuga sotsiaalmaksu 1,72 miljardit eurot ehk 83,2 protsenti plaanitust, käibemaksu 1,3 miljardit eurot ehk 83,9 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 275,8 miljonit eurot ehk 4,5 protsenti rohkem. See on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 250,2 miljoni euro ehk 5,2 protsenti ja laekunud toetuste kasvuga 42,8 miljoni euro ehk 4,9 protsenti. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 113,8 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 47,5 miljonit eurot ja käibemaksu 25 miljonit eurot enam.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 3,2 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kasvas lisaks toetustele ka CO2 kvootide müügist saadav tulu 30,3 miljonit eurot. Samas finantstulud vähenesid 67,6 miljonit eurot eelkõige tänu dividendimaksete nihkumisele aasta lõppu ning ka osalisele ajatamisele järgmisesse aastasse.
Kuludeks kasutati riigieelarvest kümne kuuga 6,41 miljardit eurot ehk 82,3 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodiga kõrvutades olid kümne kuu võrreldavad kulud seitse protsenti suuremad. Suuremate kuludena maksti oktoobri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,35 miljardit eurot ehk 5,5 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on seotud eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude kasvuga.
Investeeringutesse suunati oktoobri lõpuks 518 miljonit eurot ehk 72 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tavapäraselt aktiviseerub investeerimine just aasta teises pooles. Viimasel viiel aastal on kümne kuuga investeeringute eelarvest kasutatud keskmiselt 73 protsenti. Väiksem investeeringute maht võrreldes eelmise aastaga on seotud aga eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikuma kasutamisega.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati oktoobri lõpuks 928 miljonit eurot ehk 78 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 506 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 422 miljonit eurot. Võrreldavad tööjõu- ja majandamiskulud suurenesid eelmise aasta sama perioodiga kõrvutades eelkõige palga- ja kaitsekulude tõusu tõttu 51 mln eurot ehk kuus protsenti.
Välistoetusi maksti kümne kuuga välja 603 miljonit eurot ehk 63 protsenti kogu aasta eelarvest. Eelmisel aastal kasutati välistoetusi võrreldaval perioodil 25 miljonit eurot enam, kuid eelarve täituvus oli madalam ehk 59 protsenti. Koos põllumajandustoetustega oli kogu 2007-2013 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust oktoobri lõpuks välja makstud 74 protsenti. Euroopa Komisjoni poolt teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses esimese novembri seisuga teisel positsioonil, eespool oli Portugal ja järgnes Leedu.
Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus oktoobri lõpuks 1,53 miljardi euroni. Seda on 97 miljonit eurot vähem kui kuu varem, ent 73 miljonit eurot ehk viis protsenti rohkem kui 2012. aasta lõpus.
Valitsussektori eelarve oli septembri lõpus 84,6 miljoni euroga (0,5 protsenti prognoositavast SKPst) puudujäägis. Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst.
