Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu taas 2 protsenti ja 2016. aastal 2,8 protsenti. Peamiseks majanduse kasvuveduriks jääb sisenõudlus.
Alates 2016. aastast ootab rahandusministeerium eelkõige ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse panus püsib tänu investeeringute taastumisele stabiilne. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu kiirenemist 3,4 protsendini. Rahandusministeerium on tänavuse ja tuleva aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, seda peamiselt Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemise tõttu. Järgnevate aastate (alates 2017) prognoosid ei ole võrreldes eelnevaga muutunud.
Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 4,8 protsenti, seda on allapoole toodud seoses oodatust nõrgema tarbijahindade kasvuga. Eeldusel, et välisnõudlus kosub, peaks järgmisest aastast alates nominaalpalga kasvutempo kiirenema, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv jääb 3 protsendi juurde aastas. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on tõusnud suhteliselt kõrgele ning see peaks edaspidi natukene langema.
Tarbijahinnad on selle aasta esimesel poolel languses. 2015. aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad 0,2 protsenti. 2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,2 protsendini peamiselt välistegurite tõttu, sest naftafutuurid on tõusutrendil ning ka toiduainete hinnad pöörduvad suureneva nõudluse mõjul tõusule.
Eratarbimise kasvu hoiavad sel aastal kõrgel mitmed tegurid – tõusevad nii keskmine palk kui ka hõivatute arv ning netopalga tõusule annab tõuke ka tööjõu maksukoormuse langetamine. Kaasa aitab ka inflatsiooni puudumine – tarbimiskorvi maksumus aasta esimesel poolel ei suurene. 2015. aastal oodatav 4,8-protsendine eratarbimise reaalkasv taandub inflatsiooni kasvades 2016. aastal 2,8 protsendini. Edaspidi võib eratarbimise kasvutempo veelgi langeda hinnatõusu kiirenemise ja töötajate arvu vähenemise tõttu.
Investeeringute kasv peaks sel aasta taastuma. Ettevõtete investeeringud kasvasid ka mullu, v.a energeetikasektoris, valitsussektoris hoiab taset kõrgel uue ELi struktuurifondide rahastusperioodi algus. Kokkuvõttes jääb investeeringute kasv 2015. aastal ilmselt veel tagasihoidlikuks (2,7 protsenti), kuid peaks väliskonjunktuuri paranedes edaspidi tõusma 4–5 protsendi juurde.
Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, olles järgmisest aastast alla 6 protsendi. Tööga hõivatute arv kasvab 2015. aastal sarnaselt 2014. aastaga 0,6 protsenti ning pöördub alates järgnevast aastast kuni pooleprotsendisesse langusesse. Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määrad on maksimumi lähedal, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud.
Eesti struktuurne eelarvepositsioon lähiaastatel endiselt tasakaalus. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb prognoosi kohaselt 0,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2016. aastal suureneb see 0,6 protsendini SKPst. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist 2018. aastaks 0,1-protsendise ülejäägini SKPst.
Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu maksu- ja tolliameti tulemuslikule tööle. Maksukoormuseks jääb 2015. aastal 32,9 protsenti, see tõuseb 2019. aastaks 33 protsendini. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.
Valitsussektori reservid moodustasid 2014. aasta lõpus 10,4 protsenti SKPst. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid nii keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide kui ka kohalike omavalitsuste reservid. Valitsussektori võlakoormus kasvas 2014. aastal 10,6 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel võlakoormus väheneb ja jõuab 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st.
