Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majanduskasv teises kvartalis veidi kiirenes. Aastases võrdluses kasvas SKP 1,3 protsenti ja esimese kvartali suhtes 0,1 protsenti. Kiiremat kasvu hoiab tagasi endiselt nõrk nõudlus nii sise- kui välisturul.
Eesti majandususaldusindeks oli teises kvartalis võrreldes esimesega pisut madalam, mida mõjutas oluliselt ehitussektori süvenev mure vähese nõudluse pärast. Vaatamata sellele SKP kasvutempo ei aeglustunud võrreldes esimese kvartaliga. Majanduskasvu vedas välisnõudluse toel tööstussektor, kus tugeva panuse andsid töötlev tööstus ja energeetika. Kasv jätkus ka eksportivas teeninduses nagu logistika ja turismindus. Siseturule orienteeritud tegevusaladest läks hästi kaubandusel ning info- ja sidesektoril. Teist kvartalit järjest oli languses ehitustegevus, kus erasektor ei suuda kompenseerida valitsussektori vähenenud nõudlust. Eluasemeinvesteeringud näitavad siiski kasvumärke.
Maksustatud palgatulu kasv teises kvartalis kiirenes, kuid üha vähem panustab sellesse töötajate arvu lisandumine, mille kasv juunis maksuameti andmetel peatus. Samas kiirenes oluliselt keskmine töötasu väljamakse töötaja kohta. Teises kvartalis ületas palgatulu kasv jaemüügi kasvutempot. See viitab, et viimased kolm aastat kestnud elanike tarbimisjulguse kasvutrend võib olla pöördunud ning tarbijad on muutunud veidi ettevaatlikumaks.
Kuigi välisnõudlus on selle aasta esimesel poolel olnud nõrgem kui aasta tagasi, ei ole see kaasa toonud kaupade ekspordi kasvu aeglustumist. Eesti ettevõtted on olnud edukad müügi suurendamisel peamistele eksporditurgudele – Rootsi, Lätti, Leetu ja Venemaale. Teenuste ekspordi osas on arengud on nõrgemad, mida osaliselt mõjutab transiidivedude vähenemine. Kuna nii kaupade kui teenuste impordi kasv oli teises kvartalis ekspordist kiirem, siis kujuneb netoekspordi panus SKPsse negatiivseks.
Tagasihoidlikuma majanduskasvu kõrval on positiivne, et ELi majandususalduse näitajad on viimastel kuudel selgelt paranenud. Ajalooliselt on need majanduskasvuga hästi kooskõlas olnud. Eesti SKP nominaalkasv on aasta esimesel poolel olnud siiski suhteliselt tugev ning maksulaekumised enam-vähem plaanipärased. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on kavas avalikustada septembri algul.
