• Enim kasvatas jooksevkonto ülejääki teenuste ekspordi suurenemine
• Otseinvesteeringute sissevool jäi samale tasemele kui 2016. aastal
• Välise tasakaalustamatuse oht on vähenenud

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest.

Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst.

Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.