Rahandusministeeriumi andmetel laekus novembri lõpuks riigile tulusid 7,08 miljardit eurot ehk 88,2 protsenti aastaks planeeritust, mis on 151,3 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal. Kuludeks suunati 11 kuuga 6,85 miljardit eurot ehk 83,7 protsenti aastaks planeeritust, mis on 48,3 miljonit eurot vähem kui mullu.
2014. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,02 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit eurot.
Maksutulusid laekus käesoleva aasta 11 kuuga kokku 6,06 miljardit eurot ehk 91,4 protsenti aastaks kavandatust, mis on 443,3 miljonit eurot ehk 7,9 protsenti rohkem kui mullu. Maksutuludest suurimate tululiikidena laekus aasta algusest sotsiaalmaksu 2,04 miljardit eurot ehk 90,1 protsenti, käibemaksu 1,56 miljardit eurot ehk 93,1 protsenti ning aktsiise 763,2 miljonit eurot ehk 91,2 protsenti aastaks kavandatust. Aastaga on enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 147,2 miljonit eurot ja 126,9 miljonit eurot. Riigi kogutulude aastane kasv tuleneski peamiselt maksutulude suuremast laekumisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Mittemaksulisi tulusid laekus kokku 1,03 miljardit eurot ehk 74 protsenti aastaks kavandatust, mis on 290,5 miljonit eurot vähem kui mullu samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused 568,8 miljoni euro ulatuses ehk 63 protsenti kavandatust, mille maht vähenes 336,3 miljoni euro võrra ehk 37,2 protsenti võrreldes aastataguse perioodiga. Peamine kahanemise põhjus on välisvahendite laekumine Euroopa Liidult väikesemas mahus võrreldes mulluse laekumise ja selle aasta planeerituga. Vana, 2007.–2013. aasta perioodi struktuuritoetused on lõpukorral (nende kasutustähtaeg on 2015. aasta lõpp), kuid uue, 2014.–2020. aasta perioodi vahendite kasutamine on veel algusjärgus. Finantstulusid laekus aasta algusest 169,6 miljonit eurot ehk 86 protsenti aastaks kavandatust, mis on 108,7 miljonit eurot enam kui mullu.
Kulusid tehti 11 kuuga kokku 6,85 miljardi euro ulatuses ehk 83,7 protsenti aastaks planeeritust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on käesoleva aasta kulude maht 48,3 miljonit eurot väiksem kui mullu. Novembri väljamaksed ulatusid 636,9 miljoni euroni, moodustades 7,8 protsenti aastaks planeeritud kogukuludest.
Tegevuskuludeks suunati 11 kuuga 1,14 miljardit eurot ehk 85,3 protsenti aastaks planeeritust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskulude maht 1,03 miljardit, mis ulatus 86,3 protsendini aastaks kavandatust. Käesoleva aasta 10,1-protsendise kasvu taga on valdavalt antud toetuste osaline ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine. Personalikuludeks on alates aasta algusest suunatud 606 miljonit eurot, mida on 44,3 miljonit ehk 7,9 protsenti enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Majandamiskuludeks on kasutatud 529,7 miljonit eurot ehk 12 protsenti rohkem kui mullu.
Investeeringuteks on alates aasta algusest suunatud 393,1 miljonit eurot ehk 57 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Võrreldes eelmise aastaga on investeeringute maht vähenenud kolmandiku ehk 203,6 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta alatäitmine ja eelmise aastaga võrreldes madalam täitmine tulenevad peamiselt sellest, et Euroopa Liidu vana 2007–2013 perioodi toetuste kasutamine on lõpusirgel ja uue 2014-2020 perioodi vahendid ei ole veel täies mahus avanenud.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti novembri lõpu seisuga 52,4 protsenti aastaks plaanitust ehk 471,4 miljonit eurot, mis on 208 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Kahanemine on peamiselt tingitud 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 201,2 miljoni euro võrra. Tänavu 11 kuuga tehti toetuste arvelt kõige enam väljamakseid struktuuritoetustest 319,4 miljoni euro ulatuses ehk 63,6 protsenti aastaks planeeritust, samal ajal oli aasta tagasi väljamaksete maht 520,6 miljonit eurot. Uue, 2014.–2020. aasta programmiperioodi vahenditest oli novembri lõpu seisuga väljamakseid tehtud 0,4 miljonit eurot (maaelu arengukava alusel). Maaelu ja kalanduse vana perioodi toetusi maksti välja 108,1 miljoni euro ulatuses, mis on 84,8 protsenti tänavu aastaks planeeritust.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,67 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,29 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 368,7 miljonit eurot. Likviidsete varade maht kasvas kuuga 118,3 miljoni euro võrra peamiselt kassareservi suurenemise tõttu. Võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 250,1 miljonit eurot ehk 17,9 protsenti. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest.
Oktoobri lõpuks oli valitsussektori eelarve ülejääk 0,43 protsenti SKP-st ehk 83,7 miljonit eurot. Aasta varem samal ajal oli eelarve 77,4 miljoni euro ehk 0,42 protsendiga SKP-st puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse eelarve mõningasest ülejäägist (0,3 miljonit eurot) kui ka kohalike omavalitsuste kasvanud ülejäägist (38,3 miljonit eurot) sellel aastal. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk on püsinud viimase paari kuu tasemel, ulatudes 45,1 miljoni euroni.
