Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2016. aastal 767 miljonit eurot. Piimatoodang lehma kohta tõusis rekordilise 8 833 kilogrammini, mis on 391 kilo enam kui 2015. aastal, selgub Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest.
"Taimekasvatuses oli keeruline aasta – kehvade ilmastikuolude tõttu langes saagikus, mis omakorda tõi kaasa toodangu väärtuse languse," ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. "Seevastu loomakasvatuses on näha positiivseid märke – loomakasvatustoodangu kokkuostuhinnad on hakanud tõusma ja tootmine muutub efektiivsemaks, mille kinnituseks on keskmise piimatoodangu tõus."
Piima toodeti 781 000 tonni, mis on veidi vähem kui 2015. aastal. Piima keskmine kokkuostuhind jäi 2015. aasta tasemele ja oli 237 €/t. Aasta teises pooles hakkas kokkuostuhind tõusma ning detsembris maksti piima eest juba 323 €/t. "Tõusev piima kokkuostuhind annab lootust, et madalseis on läbi," lisas Gorban.
Põllumajandustoodangu väärtuseks veebruaris avaldatud hinnangu järgi kujunes 2016. aastal 767 miljonit eurot, mis on 18% vähem kui 2015. aastal. Taimekasvatustoodangu väärtuseks kujunes 309 miljonit eurot, mis moodustas 40% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning loomakasvatustoodangu väärtuseks kujunes 356 miljonit eurot. Loomakasvatustoodang moodustas 46% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning see on 6% enam kui 2015. aastal.
Erinevalt 2015. aasta rekordsaagikusest jäi 2016. aasta teraviljasaagikus keskmisest madalamaks ning suurenenud kasvupinnalt toodeti koguseliselt 41% vähem toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus tootjahindade 12% langus. Teravilja 2016. aasta keskmine saagikus (2 658 kg/ha) on võrreldav 2011. aasta saagikusega (2 598 kg/ha).
Liha toodeti 2016. aastal 10% vähem kui eelnenud aastal ning seda eelkõige sealiha tootmise vähenemise arvel. Sealiha kokkuostuhinnaks kujunes 2016. aastal 1 509 €/t, mis on 1% kõrgem kui eelnenud aastal.
2016. aastal maksti EL ja riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arengu toetusteks 251 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra enam kui 2015. aastal.
Kuna viimastel aastatel on kogu Euroopa Liidus loomakasvatussektori olukord olnud väga raske, siis aastatel 2015 ja 2016 toetati loomakasvatussektorit erakorraliste abipakettidega, mida rahastasid Eesti riik ja Euroopa Liit. 2016. aastal otsustati jagada erakorralist kohandamistoetust (piima- ja sealihatootjatele) kokku 16 miljonit eurot, mis makstakse välja 2017. aastal. Lisaks erakorralistele toetustele maksti 2016. aastal kokku kaheksat otsetoetust: viis pindalapõhist ja kolm loomapõhist, mille eelarve oli kokku 114,5 miljonit eurot.
Põllumajandussektori 2016. aasta ülevaade SIIN. (PDF)
