Mitmes euroala riigis plaanitakse reaalajas toimuvad maksed kasutusele võtta 2017. aasta lõpus, Eestis ei ole see aeg veel täpselt kindlaks määratud. Suurbritannia ja Taani kogemus näitab, et pangaklientide seas on reaalajas maksed väga populaarsed.
Euroalal praegu veel reaalajas liikuvate maksete süsteemi pole, kuid käsil on mitu projekti selle nimel, et klientide maksed liiguksid ka erinevate pankade vahel reaalajas, nagu praegu pangasisesed maksed. Reaalajas maksete teenus on euroalal kättesaadav 2017. aasta lõpust ja igas riigis otsustavad kommertspangad, kas ja millal teenus käivitada. Mitmes euroala riigis käivitub teenus selle aasta lõpus. Ka Eesti kommertspangad teevad ettevalmistusi teenuse pakkumiseks, kuid pole veel teenuse pakkumise tähtaega kindlaks määranud.
Suurbritannia, Taani ja Rootsi kogemus näitab, et reaalaja maksete järele on turul suur nõudlus. Suurbritannias käivitati kiirmaksete süsteem juba 2008. aastal ja selle kaudu tehakse päevas umbes 4 miljonit makset, mis moodustab viiendiku kõikidest sularahata maksetest. Taanis käivitus sarnane maksesüsteem 2014. aastal ja juba esimestel päevadel tehti süsteemi kaudu enam kui 100 000 makset päevas, samas kui päevas kokku tehakse Taanis pisut üle miljoni makse. Rootsis võtsid kuus suuremat panka reaalajas maksete süsteemi kasutusele 2012. aastal. Süsteemil on üle 5 miljoni kasutaja, seega enam kui pool rootslastest.
Eestis toimuvad reaalajas praegu pangasisesed maksed. Pankadevahelised maksed liiguvad esmaspäevast reedeni 5 korda päevas. Kuna Eesti pangandus on väga kontsentreerunud, siis on kaks kolmandikku maksetest pangasisesed. Pankade vahel tehti tänavu esimeses kvartalis päevas keskmiselt 123 000 makset kogukäibega 145 miljonit eurot.
Maksete toimumine reaalajas oleks hea uudis ka raha laekumist ootavatele kaupmeestele. Eestimaalased on usinad kaardiga maksjad, aga kaupmehe jaoks tähendab kaardimakse praegu seda, et raha laekub kontole alles järgmisel päeval. Reede õhtul tehtud kaardimakse raha saab kaupmees enamiku pankade puhul kätte alles esmaspäeval. Seega võidaksid pankadevahelistest reaalajas maksetest nii pangakliendid kui ka kaupmehed.
| Riigisiseste maksete arv I kvartalis 2017 ja maksete liikumise kiirus | ||||
| maksete arv päevas tuhandetes | osatähtsus kõikides maksetes | Millal jõuab kolmapäeva hommikul algatatud makse saajani? | Millal jõuab reede hilisõhtul algatatud makse saajani? | |
| pangasisesed maksed | 278 | 25% | üldjuhul kohe | üldjuhul kohe |
| pankadevahelised maksed | 123 | 11% | 2–5 tunni pärast | esmaspäeva hommikul |
| kaardimaksed | 720 | 64% | järgmisel päeval | laupäeval–esmaspäeval, olenevalt pangast |
Taust
Pärast euro kasutuselevõttu on Eesti Panga roll Eesti maksete turul muutunud. Krooni ajal pakkus keskpank pankadevaheliste jaemaksete teenust kõikidele pankadele ja maksed pankade vahel liikusid 10 korda tööpäeva jooksul. Pärast euro tulekut otsustasid kommertspangad Eestis kasutusele võtta üle-euroopalise jaemaksete süsteemi, kus maksed liiguvad tööpäevas 5 korda. Eesti Panga roll on praegu nõu ja soovituste andmine, et maksete turg Eestis toimiks ja areneks.
